Presidendiks tagasi pürgiv Putin pääseb teisest valimisvoorust, kuid teda ähvardab usalduskriis, teatas Venemaa suurim sõltumatu uuringufirma, vahendab BNS.

Levada Keskuse direktori Lev Gudkovi sõnul saab Putin valimistel 63-66 ning kommunistide liider Gennadi Zjuganov järgmisena 15 protsenti häältest.

"Me saame nõrga autoritaarse liidri," ütles Gudkov ajakirjanikele. "Isegi Putini võit esimeses valimisvoorus ei muuda olukorda."

Putin oli pärast vastuolulisi 4. detsembri duumavalimisi ilmselgelt jahmunud rahvameeleavalduste suurusest, nimetades oma vastaseid otsekohe Lääne etturiteks.

Aga kui ilmnes, et protestijatel on tõsi taga, vahetas Putin käiku: ta alandas Kremli sisepoliitika ülemat, sõitles oma alluvaid avalikult kõrgete hindade eest ja tema toetuseks korraldatud meeleavaldustele kokku tuhandeid inimesi.

Levada küsitluse kohaselt usub 80 protsenti venelasi, et 59-aastane endine KGB luuraja saab uuesti Kremlisse.

Valimisvõidu korral oleks Putin võimul veel kuus aastat ning saaks kandideerida ka ametiajaks aastail 2018-2024.

Levada küsitlus näitas ka muutust venelaste meelsuses: arvestatav vähemus ei ole rahul poliitilise süsteemiga, mille Putin 12 võimuaasta jooksul loonud on.

Gudkovi sõnul võib Putini toetus veelgi langeda, kui üha uued valimislubadused täitmata jäävad.

Ta ennustas protestiliikumise kasvamist ja seejärel raugemist ning ühiskondlike pingete teravnemist.

Enam kui kolmandik venelasi toetas valimispettusevastaseid meeleavaldusi, kuigi vaid 13 protsenti olid valmis neist ise osa võtma. Vähem kui viiendik toetas loosungeid "Venemaa ilma Putinita" ja "Putin peab minema".

2000. aastal sai Putin ametlike tulemuste kohasel presidendivalimistel 53 ja 2004. aastal 71 protsenti häältest.