Lennuõnnetus on 10 korda tõenäolisem kui lotovõit

Rahvusvahelise õhutranspordi assotsiatsiooni statistika järgi juhtus 2009. aastal 0,7 märkimisväärset lennuõnnetust miljoni lennu kohta, mis on parim tulemus statistikapidamise ajaloos. Statistikas võetakse arvesse hävinud või tõsiseid vigastusi saanud lääneriikide reaktiiv- ja propellerlennukid.

Näiteks langevarjuhüpetel hukkub 10 inimest miljoni hüppe kohta. Loto peavõite esineb aga 0,065 tükki iga täidetud rivi kohta, kirjutab Tekniikka & Talous.

Tõsiseid lennuõnnetusi juhtus 2009. aastal 18, mis on vähem kui tunamullu. Hukkunute arv kasvas samas aga kolmandiku võrra 685-ni.

Ohvrite arv kõigub aastast aastasse üsna suures ulatuses, sest õnnetusi juhtub vähe. Kõige rohkem oli ohvreid 2005. aastal, kui lennuliikluses hukkus 1035 inimest.

Võrreldes 1990. aastate algusega on lennuturvalisus märkimisväärselt paranenud. Õnnetuste arv on langenud poole võrra.

Üks eelmise aasta ohvriterohkematest lennuõnnetustest oli Air France’i lennuki kukkumine Atlandi ookeani juuni alguses. Kõik pardal olnud 228 reisijat hukkusid.

Õnnetuse põhjus ei ole selgunud, mistõttu üritatakse endiselt lennuki musti kaste ookeanipõhjast välja tuua. Esimesed 8,8 miljonit eurot (137 miljonit krooni) maksnud otsingud lõppesid tulemuseta. Nüüd finantseerivad lennukitootja Airbus ja Air France uut 10,1 miljonit eurot (158 miljonit krooni) maksvat operatsiooni.

Hoovuste ja tuuleolude põhjal tehtud simulatsioonid on kahandanud otsimispiirkonna kümnendikuni esialgsest.

Uued otsingud algavad märtsi keskel ja kestavad neli nädalat.

Osa võtab kaks kajalokatsiooniseadmetega laeva, kolm mehitamata allveelaeva ja USA mereväe robot, mis võib uurida merepõhja kuni kuue kilomeetri sügavusel.