Väljaande sõnul on tegemist niinimetatud multimodaalse ehk mitmelaadse transiidiga Afganistanist tagasi Euroopasse, mis näeb ette veoste toimetamist nii mööda maad kui õhuruumi kaudu. Vastava korralduse peaks lähiajal allkirjastama peaminister Vladimir Putin, vahendab BNS.

“Afganistani transiit on üks vähestest teemadest, mis Venemaad ja NATO-t ületamatute erimeelsuste taustal Euroopasse rajatava raketikilbi üle lähendab,” märgib leht.

Kokkuleppe saavutamist kinnitas Kommersandile korraga mitu Vene välisministeeriumi allikat.

“Multimodaalne transiit tagasi on viis tõsta NATO kontingendi Afganistanist väljatoomise efektiivsust, kasutades sama marsruudi raames erinevaid transpordiviise,” ütles üks allikaist.

Venemaa territooriumi kaudu kulgeb juba marsruut, mida nimetatakse Põhja jaotusvõrgustikuks, sealtkaudu liigub mittesõjaliste veoste transiit Afganistani. Selle vahendusel toimetatakse kohale üle 50 protsendi kõigist rahvusvahelistele julgeolekujõududele vajalikest veostest.

Ent nüüd, kus on teravalt tõstatunud Afganistanist lahkumise küsimus, on lääneriigid hakanud mõtlema usaldusväärsele transiidimarsruudile, millel oleks hea läbilaskevõime. Teema on tähtis ka seetõttu, et Usbekistan, mille territooriumi kasutatakse aktiivselt veoste toimetamiseks Afganistani, ei soovi neid teises suunas läbi lasta, kinnitab väljaanne.

“Usbekid kardavad narkootikumide ja relvade sissevedu. Sest tulema hakkavad terved ešelonid sõjatehnikaga, mida kontrollida pole kuigi lihtne,” kinnitas lehele üks Vene diplomaat.

Läbirääkimised tagasitransiidi üle algasid juba poolteist aastat tagasi USA ettepanekust mõelda sellisele skeemile, mis kiirendaks raudteevedusid.

“Jutt käis sellest, et valida Kesk-Venemaal linn, kuhu saaks luua logistilise baasi koos tolliterminaliga,” jutustas diplomaat.

“Veosed toodaks sinna Afganistanist lennukitega, aga edasi suunduksid nad mööda raudteed Riiga või Tallinnasse,” täpsustas ta.

Diplomaatide sõnul oli kaalumisel mitu varianti, ent sõelale jäi Uljanovsk, mille lennujaam sobib selliseks eesmärgiks raudtee asendi seisukohalt.

“See skeem säästab oluliselt lääneriikide aega ja finantse. Lennukitel tuleb lennata märksa väiksemaid vahemaid, aga tähendab, et pole vaja teel tankida,” selgitas diplomaat.

Majanduslikult kasulik on kokkulepe ka Venemaale, näiteks ettevõtetele Venemaa Raudteed ning lennufirmale Volga-Dnepr, millel on olemas vajalik transpordilennukite park. Mõlemad firmad on juba tegevad NATO veoste transportimisel ning valmis seda jätkama ka vastassuunas, osutab Kommesant.

Lehe andmetel on ühe konteineri transportimise maksumus 5000 kuni 6000 dollarit, aga Afganistani tarned küünivad mitme tuhande konteinerini kuus. Vastassuunalise liikumise korral aga veoste maht tõenäoliselt kasvab.

Kommersandi hinnangul saab Venemaa kokkuleppest ka poliitilist kasu.

“Moskva saab alati öelda, et võttis tegusalt osa Afganistani olukorra stabiliseerimisest, kindlustades partneritele algul vägede takistusteta varustamise, aga seejärel ka mugava lahkumise,” osutab leht.