„Peale taasiseseisvumist muutus vene keel ideoloogilistel ja poliitilistel põhjustel väga ebapopulaarseks. Kakskümmend aastat ei õppinud lapsed seda keelt, seetõttu meie riigis ei jätku tööealisi vene keelt oskavaid spetsialiste," rääkis Vilniuse Ülikooli võõrkeelte instituudi direktor Danutė Balšaitytė.

Balšaitytė rõhutas Leedu rahvusringhäälingule (LTR) antud usutluses, et ülikoolis vene keelt õppivate inimeste arv on võrreldes viimase kolme aastaga kahekordistunud. Tekkida võib isegi kohtade puudus.

„On palju põhjuseid. Üks neist on Leedu geopoliitiline asukoht, meie naabrid (Kaliningradi oblast, Läti ja Valgevene) loovad vajaduse selle keele järgi," toob Leedu Ülikooli ekspert näite.

Kui tööle saamiseks oli 10 aastat tagasi hädavajalik juhiluba, arvutioskus ja inglise keel, 5 aastat tagasi lisandus inglise keelele ka vene keel, siis nüüd on paljudes töövõtukuulutustes esikoha hõivanud just vene keel.

„Lisaks on tänapäeva noorsugu väga uudishimulik - Vene kultuur, kirjandus, kunst, kino on kõik maailmas üldtunnustatud. Vene keel on vajalik inimese üldarenguks," selgitas Balšaitytė.

Võõrkeelte instituudi direktor märkis ka, et vene keele huviliste arv pole suurenenud vaid Vilniuse Ülikoolis, vaid ka mujal Leedus.

„Vene keel on siiski väga aktuaalne. On tulnud palju suhelda kolleegidega Prantsusmaalt, Hispaaniast, Saksamaalt, kus vene keelel on stabiilne teine-kolmas koht. Vene keelt oskaval inimesel on head väljavaated saada tööle," lisas Balšaitytė

Keeltekooli AMES vastuvõtu juht Zina Auželytė sõnul on huvi vene keele vastu suur ja seda õppida soovivad täiskasvanud huvituvad samuti võimalusest õpetada vene keelt ka oma VI-IX klassi õpilastest lastele.

Leedus 3,34 miljoni suurusest elanikkonnast on 165 000 venelased (4,9 protsenti).