Leedus käis valimas 39% valijaist
1993. aasta presidendivalimiste esimese vooru ajal oli kella seitsmeks hääletamas käinud 71,61 protsenti valijaist. 1997. ja 2002. aasta valimistel aga vastavalt 65,76 ja 49,23 protsenti.
Aktiivseimad olid Neringa elanikud, kus hääletas 51,36 protsenti valijaist. Kõige loiumad valijad olid Visaginases, kus oma tahet käis avaldamas vaid 25,43 protsenti.
Vilniuses käis hääletamas 41,57 protsenti valijaist, Kaunases 43,22, Klaipedas 38,46, Panevežyses 44,17 ning Šiauliais 42,66 protsenti.
Seega ei leidnud kinnitust keskvalimiskomisjoni lootus, et õhtupoolikul valijate aktiivsus suureneb.
Kella kümneks hommikul oli käinud hääletamas 5,45 protsenti valijaist, kella kaheks päeval 23,94 protsenti.
Leedus on 2,64 miljonit valimisõiguslikku kodanikku. Neist 6,62 protsenti avaldas oma tahet postihääletuse käigus.
Leedu seadused ei näe valimistel ette osaluskünnist.
Leedu europarlamendi valimiste esialgsete tulemuse põhjal on kindlalt liidripositsioonil populistlik Tööpartei eesotsas miljonärist seimiliikme Viktor Uspaskihhiga.
Valimiskomisjonile 124 valimisjaoskonnast (kokku on jaoskondi 2038) saabunud tulemuste põhjal on Tööparteil kogunud 11 000 häält.
Järgnevad võimulolev Sotsiaaldemokraatlik Partei 5500 häälega ning opositsioonilised konservatiivid 4000 häälega.
Leedu Euroopa Parlamendi valimisi peetakse erakondade populaarsustestiks enne 19. septembril toimuvaid seimivalimisi.
Leedu presidendiks pürib viis kandidaati.
Presidendivalimiste teise vooru soosikuks on ekspresident Valdas Adamkus, tema vastaseks saab tõenäoliselt endine euroläbirääkija Petras Auštrevicius, selgus valimisjärgse küsitluse tulemustest.
Küsitluse korraldas uudisteagentuuri BNS tellimusel firma Transcom Worldwide.
Küsitluses osalenuist 28 protsenti ütles, et hääletas valimistel Adamkuse poolt, 19,6 protsenti eelistas Auštreviciust.
Talurahva Partei ja Uue Demokraatia Partei Liidu liider, ekspeaminister Kazimiera Prunskiene kogus 11,9 protsenti, Uue Liidu esindaja, sotsiaalminister Vilija Blinkeviciute 10,8 protsenti ning seimi spiikri kohusetäitja sotsiaaldemokraat Ceslovas Juršenas 10,3 protsenti häältest.
