Leedus algavad aasta suurimad sõjaväeõppused

Leedus algavad esmaspäeval selle aasta suurimad rahvusvahelised väeõppused Amber Hope 2011, kus osaleb 1500 Leedu kaitseväelast ja üle 500 välismaalase. Manöövrid kestavad kümme päeva. Õppuste stsenaariumi koostamise aluseks oli Afganistani, Iraagi ja Somaalia sõja kogemus. Õppustesse kaasatakse maaväed, merevägi, õhujõud ja armee eriüksused.

Leedu kaitseministeeriumi teatel on õppuste tegevuspaigaks hüpoteetiline riik, kus usulispoliitiline liikumine tegutseb mässulise väena. Riigis puhkevad rahutused ning valitsus palub rahvusvaheliselt üldsuselt abi, teatab BNS.

Stsenaariumi järgi ründavad mässulised riigiinstitutsioone, välisriikide sõjaväelasi, ÜRO ja humanitaarorganisatsioonide esindajaid. Samuti lubavad mässulised mereröövlitel tugilaagreid rajada. ÜRO julgeolekunõukogu sanktsioonil sekkuvad konflikti rahvusvahelised jõud.

Rahvusvahelised kriisireguleerimisõppused peetakse 13.-23. juunini samaaegselt Pabradė polügoonil ja Läänemerel Leedu territoriaalvetes.

Manöövritel osalevatest riikidest saatis seekord kõige arvukama, umbes 200-mehelise grupeeringu Soome. Eesti delegeeris ühe jalaväekompanii, kuus staabiohvitseri ja kaks esindajat õppuste hindamisrühma, ühtekokku 130 inimest.

USA saatis Leetu õppustele nagu tavaliselt Pennsylvania rahvuskaartlasi. Sel aastal osaleb õppustel umbes 50 ameeriklast, põhiliselt avalike suhete, haldus- ja sidespetsialistid ning meedikud.

Läti saatis õppustele kolm staabiohvitseri ja umbes 30-mehelise jalaväeüksuse. Kanadat esindavad kaks tosinat Afganistanis sõdinud meest, Poolat kaheksa, Gruusiat kolm sõjaväelast ning Norrat kaks staabiohvitseri. Samuti saabuvad õppustele vaatlejad Armeeniast, Aserbaidžaanist, Valgevenest, Kasahstanist, Moldovast ja Ukrainast.

Õppustel osalevad sõjaväelased jagatakse kaheks pataljonisuuruseks üksuseks, millest üht juhivad Leedu ja teist Soome ohvitserid.

Amber Hope õppusi on Leedus korraldatud 1995. aastast peale, viimati toimusid need 2007. aastal Klaipėdas.

Tänavuste õppuste eesmärgiks on lihvida NATO riikide ja partnerriikide koostööd kriisiolukordades.