Juhul kui tekib oht, et Leedu riikliku iseseisvus kaob, on oma kodumaad nõus kaitsma vaid 19 protsenti kodanikest, 38 protsenti ei ole nõus seda tegema ja 43 protsenti ei osanud seisukohta võtta, kirjutab Leedu DELFI.

Strateegiliselt tähtsaid objekte, Leedu Seimi ja teisi võimuorganeid on enim valmis kaitsma keskmise või üle keskmise sissetulekuga inimesed.

Kolmandik vastanutest on uhked selle üle, et elavad Leedus, enamik niimoodi vastanutest olid maakeksuste elanikud, väiksemate sissetulekutega ja vanemaealised inimesed. Seevastu noored (kuni 35-aastased), suurte linnade elanikud, üle keskmise sissetulekuga ja kõrgharidusega inimesed elamise üle Leedus uhkust ei tunne.

Tänapäeva Leedus ei nähta Nõukogude aega enam roosas valguses, vaid 12 protsenti küsitletutest tunneb nostalgiat möödaniku järele. Kõige vähem nostalgitsevad mineviku aegade järele naised, kõrgharidusega inimesed ja suurte linnade elanikud. Enim nutavad Nõukogude aega taga kesk- ja vanemaealised inimesed ning maakohtade elanikud.

Leedu Vabariik tähistas 16. veebruaril oma 90. aastapäeva. Sel päeval kirjutas Leedu Taryba (nõukogu) alla rahvusliku iseseisvuse taastamise aktile.