Kui loetud olid hääletussedelid 1892 valimisjaoskonnas 2107-st, toetas uue tuumajaama ehitamist 33,96 protsenti referendumil osalenud valijatest ning vastu oli 62,70 protsenti, vahendab BNS.

Osalusprotsent oli 50,77. Viiekümne protsendi künnise ületamine oli vajalik rahvahääletuse toimunuks tunnistamiseks.

Mittesiduval referendumil paluti inimestel anda "jah" või "ei" vastus väitele "Ma toetan uue tuumajaama ehitamist Leedu Vabariiki".

Ainsa valimisringkonnana toetas seda riigi kirdeosas asuv Visaginas, kuhu planeeritav tuumajaam peaks kavakohaselt ehitatama. Seal pooldas selle rajamist 66 ja oli vastu 31 hääletanuist.

Leedu vana tuumajaama asupaigas, Ignalina-Švenčionysi piirkonnas jagunesid hääled 46:50 vastaste kasuks.

Seimil on õigus otsustada, kas valijate otsusega arvestada või mitte.

Peaminister Andrius Kubilius kutsus pühapäeva õhtul sündmustest mitte ette ruttama ning ära ootama lõplikud tulemused.

Visaginase linnapea Dalia Štraupaitė ütles pühapäeva hilisõhtul BNS-ile, et leedulaste "ei" puhul võib Jaapani ettevõte Hitachi tuumajaama ehitamise projektist taanduda.

Hitachi asepresident Masaharu Hanyu kinnitas septembris, et ettevõte austab tuumajaama referendumi tulemusi.

Leedu loodab tuumajaama valmis saada aastatel 2020–2022 koos Läti, Eesti ja Hitachiga. Projektis osales varem ka Poola, kes kavandab nüüd oma tuumajaama.

Leedu kohustus Euroopa Liiduga ühinedes sulgema oma nõukogudeaegse Ignalina tuumajaama, viimati reaktor lülitati välja 2009. aasta lõpus. See suurendas Leedu sõltuvust Venemaa energiatarnetest.

Leedu plaanib peale tuumajaama ehitada sadamalinna Klaipėdasse veeldatud gaasi terminali ning elektrisillad Poola ja Rootsi.