Poola päevaleht Gazeta Wyborcza kirjutas teisipäeval anonüümsetele allikatele viidates, et Leedu pole suutnud ammendavalt katta Šiauliais baseeruvate lennukite ja sõjaväelastega seotud kulusid. Tundmatuks jääda soovinud kohalikud diplomaadid kurtsid sealsele meediale muu hulgas, et Poola sõjaväelased hakkavad saama hotelli-, kütuse- ja veearveid, teatab BNS.

"Ma usun, et sellised avaldused ei vasta mingil määral tegelikkusele, sest me kulutame väga palju. Kõik kolm Balti riiki kulutavad õhuturbemissioonile küllaltki heldekäeliselt - praegu umbes kolm miljonit eurot. Leedu osa sellest on kahe teise Balti riigi osalusest veidi suurem ehk oma 1,26 miljonit eurot," ütles Umbrasas BNS-ile.

Asekaitseministri sõnul plaanivad Leedu ja teised Balti riigid ühtlasi kõnealuste toetusrahade suurendamist 2015. aastaks.

"Me tegime 2011. aastal otsuse suurendada kulutusi 2015. aastaks nelja miljoni euroni," märkis minister.

NATO vägede varustamisega tegelevate Leedu armee ohvitseride kinnitusel pole keegi eelistanud hotellitubade kinnipanemist majutuskulude raha ülekandmisele. Leedu edastab praegu kõikvõimaliku informatsiooni kohalikest majutustingimustest ja parajasti õhuturbemissiooni eesotsas oleva riigi esindajad teevad ise oma valiku. Samuti makstakse kinni missioonil kasutatav lennukikütus ja vett veetakse kohale 18-liitrites mahutites.

Poola diplomaadid tõid väljaandes Gazeta Wyborcza avaldatud artiklis välja ainult Leedu ning jätsid Eesti ja Läti mainimata.

"Ma arvan, et vähemalt praegu me paistame silma heas mõttes, sest meie panus on veidi suurem, kui teistel Balti riikidel. Kuid meil on Šiauliai ja sellega on seotud lisakohustusi, mis samuti maksavad," ütles Umbrasas.

Asekaitseminister tõi välja, et näiteks Taanil pole olnud selles osas ühtegi pretensiooni, kuid möönis, et erinevatel riikidel on vägedele kohase toetuse osas erinevad arusaamad ja nõudmised, mille osas annab läbi rääkida.

Poola asub Balti õhuturbemissiooni etteotsa aprillikuu lõpul.

Leedu presidendi Dalia Grybauskaitė büroo märkis kolmapäeval, et NATO liikmesriike puudutavad julgeolekuküsimused kiidetakse lõplikult heaks alliansi eelseisval Chicago tippkohtumisel, mitte Varssavis.

"NATO liikmesriike puudutavate julgeolekuküsimustega tegeldakse kõigi 28 liikmesriigi kokkuleppel. Täna on selliseid otsuseid oodata välis- ja kaitseministrite kohtumisel NATO Brüsseli peakorteris. Ja vastuvõetud otsused kiidetakse lõplikult heaks NATO tippkohtumisel Chicagos, aga mitte Varssavis," seisis BNS-ile saadetud avalduses.

Leedu presidendi otsus mitte sõita Poola riigipea Bronisław Komorowski kutsel Varssavisse teiste Balti riikide presidentidega kohtuma leidis laialdast vastukaja nii Leedu kui Poola ajakirjandses. Esmaspäeval ja teisipäeval toimunud kohtumisest võtsid osa Poola, Läti ja Eesti president.

Poola NATO suursaadik Marek Nowakowski ütles kolmapäeval Poola päevalehes Rzeczpospolita avaldatud usutluses, et "Leedu kõrvalejäämine ühtse strateegia loomisest nõrgendab mõnevõrra meie positsiooni, kuna selle piirkonna riigid asuvad NATO piiri lähedal ja seetõttu on neil ühised eesmärgid".

Leedu presidendi otsus Poola mitte sõita tõi ajakirjandusse teated, et Poola olevat ähvardanud Balti õhuturbemissiooni toetamise üle järele mõelda.

Leedu presidendi pressiesindaja Daiva Ulbinaitė ütles hiljem BNS-ile, et Grybauskaitėt informeeriti "Poola diplomaatide avaldustest Leedu diplomaatidele, et Poola võib oma positsioonist õhuturbemissiooni asjus loobuda, kui etnilise vähemuse probleeme ei lahendata".

Komorowski kinnitas teisipäeval pärast Eesti ja Läti presidendiga kohtumist, et Poola õhujõud jätkavad Baltimaade õhuruumi turvamist.