Leedu soovib mõjukust NATO-s ja EL-is

Leedu parlamendi menetlusse jõudis neljapäeval resolutsiooniprojekt, mis käsitleb NATO ja Euroopa Liiduga ühinemise järgseid välispoliitika suundi.

Kolmapäeval seimi väliskomitee heakskiidu pälvinud dokument kuulutab prioriteetseteks eesmärkideks täielikku lõimumist Euro-Atlandi struktuuridesse ning Leedu muutumist “silmapaistvaks ja mõjukaks riigiks EL-is ja NATO-s”.

Resolutsiooni kohaselt hakkab Leedu pürgima selle poole, et ühineda Schengeni leppe ja eurotsooniga esimeses laienemisringis ning saavutada tööjõupiirangute tühistamine EL-i “vanades” liikmesriikides.

Samuti püüab Vilnius kaasata EL-i abi Leedu ja Poola elektriülekandeliinide ühendamisse ning projektide Via Baltica ja Rail Baltica teostamisse.

Leedu eesmärgiks on ka EL-i kaasamine Armeeniale, Aserbaidžaanile ja Gruusiale suunatud heanaaberlikkuse programmi.

NATO liikmena kohustub Leedu järgima alliansi “avatud uste poliitikat”, tugevdama transatlantilisi sidemeid, püüdlema selle poole, et EL-i sõjaline võimsus tugevneks NATO struktuure dubleerimata.

Ühtlasi kohustub Leedu eraldama aastatel 2005-2008 kaitsekuludeks vähemalt kaks protsenti sisemaisest kogutoodangust ning jätkama relvajõudude restruktureerimist, muutmaks kaitseväge paindlikumaks ja kergemini ümberpaigutatavateks.

Resolutsioon võetakse eeldatavalt vastu laupäeval EL-iga ühinemise puhul toimuval pidulikul seimiistungil.

Seni olid Leedu strateegilisteks välispoliitilisteks eesmärkideks liitumine NATO ja EL-iga ja heanaaberlike suhete säilitamine.