Leedu riigijuhiks pürgival naispoliitikul KGB minevik?

Oma kodanike punaminevikku uuriv Leedu lustratsioonikomisjon kinnitas, et riigi esimene peaminister ja seimisaadik, mais presidendiks kandideeriv Kazimira Prunskienė on teinud koostööd nõukogude julgeoleku KGBga.

Komisjonis raportis märgitakse, et Kazimira Prunskienė poolt KGBga koostöö tegemise eitamine annab välisriikide eriteenistustele võimaluse teda korduvalt šantažeerida, kirjutab Leedu Delfi.

„Minu arvates on siin tõendeid 300 protsendi eest, oleks vaid tahet neid arvesse võtta,“ ütles tänasel pressikonverentsil lustratsioonikomisjoni esimees Algimantas Urmonas. „Võin pea anda, et ta (Prunskienė) on kaastööd teinud.“

„Julgeoleku töötajad hindasid teda kui allikat, kullasoont, tänu millele saab preemiaid,“ lisas Urmonas.

Komisjon võttis vastu otsuse pöörduda Vilniuse ringkonna kohtusse ennistada nn „Šatrija“-asja (Prunskienė agendinimi) menetlus. Üks sellega tegelenud kohtunik kuulub praegu seimi koosseisu.

Prunskienė KGB mineviku vastu hakati taas huvi tundma pärast seda kui telekanal LNK näitas septembris lõiku 1991. aastal Itaalias filmitud intervjuust. Selles jagab naispoliitik ajakirjanikega oma mälestusi endistest kontaktidest KGB agentidega ja räägib „Šartrija“ varjunime tekkimisest.

Selle järel hakkas komisjon uurima uusi „Šartrija“-asja detaile ning palus kohtult Prunskienė kohtuasja, kus ta oli KGB koostöö kahtluses õigeks mõistetud.

Kevadel 2003 kohus sätestas, et tõendid endise valitsusjuhi salajasest koostööst KGBga puuduvad. See määrus lükkas ümber ülemkohtu otsuse aastast 1992, mille kohaselt Prunskienė tegi sihilikku koostööd julgeolekuga.

„Merevaigu leedi“ ise eitab kategooriliselt igasuguseid sidemeid nõukogude eriteenistustega ja avaldas sel nädalal avaliku pöördumise Vilniuse kohtu poole palvega avalikustada tema kohtuasja toimik.