Leedu seim võttis haridusseaduse muudatused vastu märtsi keskel, teatab BNS.

Osa seaduse sätetest kutsus esile rahvusvähemuste protesti, kuna seadus laiendab leedu keeles õpetatavate ainete hulka vähemuste koolides ning unifitseerib leedu keele kui riigikeele ja emakeele õpetamise programmi ning eksaminõuded.

Poola poliitikud kritiseerivad seaduse sätteid, mis näevad ette vähemalt 2–3 aine õpetamist vähemuste koolide gümnaasiumiosas leedu keeles.

Leedu ametiisikud viitavad, et praegu õpetatakse vähemuste koolides 95 protsenti ainetest vähemuste keeles, seejuures on Euroopa keskmine tase 60 protsenti ning samalaadne on see näitaja ka Poolas.

Leedu viitab ka sellele, et Leedu on ainus riik peale Poola, kus on võimalik omandada täielik poolakeelne haridus – alustades alg- ning lõpetades kõrgharidusega. Kogu maailmas tegutsevast 160 poolakeelsest koolist enamus – sada – tegutseb just Leedus.

Leedu ametnike sõnul on haridusseaduse eesmärgiks parandada poolakate võimalusi integreeruda ja tööd leida.