Leedu president: Euroopa Liit ei suutnud Ukrainat ümber veenda
Euroopa Liidu liidrid ei suutnud veenda Ukraina presidenti Viktor Janukovõtšit allkirjastama assotsiatsioonilepet neljapäeval alanud Vilniuse tippkohtumisel, ütles Leedu president Dalia Grybauskaitė BNS-ile.
"Kahjuks ei võtnud Ukraina president nähtavasti argumente kuulda ega kaaluda. Seni pole positsioonid muutunud," rääkis Grybauskaitė neljapäeva hilisõhtul, vahendab BNS.
Leedu riigipea sõnul tegi Janukovõtš uuesti ettepaneku pidada kolmepoolseid kaubanduskõnelusi Ukraina, Venemaa ja Euroopa Liidu vahel.
"Ukraina president ei rääkinud suuresti leppest või selle allkirjastamisest, vaid Ukraina majandusprobleemidest, mis tuleb lahendada. Ta tahab neid lahendada koos Euroopa Liidu ja Venemaaga," ütles Grybauskaitė.
Euroopa Liit on keeldunud kolmepoolseid kõnelusi Venemaa ja Ukrainaga kaalumast. Ühe ametniku sõnul oleks see "nagu Hiina kutsumine Euroopa Liidu ja USA vabakaubanduskõnelustele".
"Nähtavasti valitses teatud segadus Euroopa Liidu vabakaubandusleppe hüvede ja Ukraina praeguse erilise majandusolukorra osas," rääkis Leedu president. "Kõik [liikmes]maad, eriti 12 uut maad, on öelnud ja näidanud oma eeskujuga, mida vabakaubanduslepe [...] ja lõimumine Euroopa Liiduga tähendab. Viimase 15 aasta jooksul on need 12 Euroopa riiki saavutanud säärast edu just seetõttu, et nad sellise leppe allkirjastasid."
Ukraina president kohtus neljapäeva õhtul Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barroso ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuyga. Euroopa Liidu praeguse eesistuja Leedu president Grybauskaitė võõrustas Euroopa Liidu ja idapartnerlusriikide juhte Vilniuse Suurvürstide palees.
Vilniuse kohtumise peasündmuseks pidanuks saama Euroopa Liidu ja 45 miljoni elanikuga Ukraina assotsiatsiooni- ja vabakaubandusleppe allkirjastamine, kuid Kiiev teatas 21. novembril ootamatult, et peatab leppe aastaid kestnud ettevalmistustööd.
Kiiev põhjendas seda läänesuunalise lõimumise võimalike mõjudega Ukraina-Vene kaubandusele ja vajadusega "taastada kaotatud kaubanduse maht Venemaaga". See tõi kaasa läänemeelsete ukrainlaste protesti ja läinudpühapäevane meeleavaldus Kiievis oli suurim pärast 2004. aasta oranži revolutsiooni.
Lääne poliitikute sõnul avaldas Moskva kuude kaupa Kiievile survet, Ukraina eksport Venemaale langes veerandi võrra. Tööstuslik Ukraina sõltub samuti Vene gaasitarnetest.
Ukraina presidendi Janukovõtši osavõtt Vilniuse kohtumisest andis veel kord lootust, et Kiiev suudetakse viimasel hetkel ümber veenda.
Janukovõtši poliitiline vastane, Ukraina vangistatud ekspeaminister Julia Tõmošenko kutsus neljapäeval Euroopa Liidu liidreid loobuma Kiievile esitatud eeltingimustest. Brüssel on nõudnud Ukrainalt prokuratuuriseaduse ja parlamendi valimise seaduse muutmist ning valikulise õigusemõistmise lõpetamist, eelkõige Tõmošenko vabastamist ja välismaale ravile lubamist.
Saksa kantsler Angela Merkel ütles enne Vilniuse tippkohtumise õhtusööki: "On vähe lootust jõuda [Ukrainaga] kokkuleppele, kuid uks jääb avatuks."
Brüssel soovis idapartnerlusega lähendada kuut endise Nõukogude Liidu vabariiki, kuid Vilniuses parafeeritakse assotsiatsioonilepped vaid Gruusia ja Moldovaga. Viimane peaks jõudma Vilniuses Euroopa Liiduga kokkuleppele ka viisavabaduse osas.
Armeenia president teatas septembris pärast kohtumist Vene riigipea Vladimir Putiniga, et Jerevan ei saa parafeerida assotsiatsioonilepet Euroopa Liiduga ja ühineb hoopis Moskva juhitud tolliliiduga, kuhu kuuluvad veel Valgevene ja Kasahstan. Minsk saatis Vilniusesse vaid välisministri, idapartnerluse kuues liige Aserbaidžaan on aga teatanud, et ei kavatse Euroopa Liidu assotsieerunud liikmeks saada.
Tippkohtumine jätkub reedel Vilniuse näituste- ja kongressikeskuses. Janukovõtšil seisavad ees kõnelused Merkeli ja Prantsusmaa presidendi François Hollande'iga.
