„Põhjused, mis tingisid juhatuse sellise otsuse, on seotud panga varalise olukorraga, haldur kinnitas varade vähenemist 3,4 miljardi liti (ligi miljardi euro) võrra,“ ütles pärast kohtumist Leedu valitsuses riigipanga president Vitas Vasiliauskas, kelle sõnul ei olnud pangas piisavalt hoiuseid, aktivaid ning polnud loodud reserve, vahendab Leedu Delfi.

„See oli finantsmahhinatsioonide ettevõte, mis meelitas hoiustajaid ligi meetoditega, mis meenutavad püramiidi, kasutas hoiuseid aktsionäride Antonovi ja Baranauskase operatsioonide finantseerimiseks,“ ütles Leedu peaminister Andrius Kubilius.

„Hinnates panga reorganiseerimise võimalusi, ei leidnud me mingeid põhjusi selle edukaks eksisteerimiseks. Rentaabluse näitajad andsid tunnistust sellest, et ta töötaks kahjumis. Selleks, et pank töötaks kasumiga, oleks pidanud sinna 40 protsenti raha juurde panema, aga see on ebareaalne, või kärpima kulutusi 80 protsenti, mis on samuti ebareaalne. Kõigi maksumaksjate jaoks majanduslikult kõige kasulikum variant on alustada pankrotimenetlust,“ ütles Vasiliauskas, seletades, miks loobuti ideest pank osadeks jagada.

„Inimestel pole vaja millegi pärast muretseda ega kirjutada mingeid avaldusi. Kogu informatsioon edastatakse. Kõik kindlustatud hoiused kantakse üle panka, millega me kokkuleppe sõlmime. Enne uut aastat saavad kõik hoiustajad oma raha kätte,“ ütles ajakirjanikele Leedu rahandusminister Ingrida Šimonytė.

Kliendid, kellel olid kindlustamata hoiused (üle 100 000 euro), peaksid osa rahast tagasi saama pärast seda, kui müüakse maha panga alles jäänud vara.