Sellise avalduse tegi täna toimunud pressikonverentsil Leedu kaitseminister Rasa Juknevičienė. Tema sõnul on saavad kaitsestruktuurid praegu kõigest 0,9 protsenti sisemajanduse koguproduktist, vahendab Leedu Delfi.

„Me ei ole enam võimelised täitma neid funktsioone, mida näeb ette konstitutsioon ja seadused... Ma räägin sellest, et me ei saa enam täita NATO liikme funktsioone - osaleda rahvusvahelistel missioonidel ja olla valmis kaitsma piirkonda niivõrd, et võtta vastu partnerite abi, kui selleks vajadus tekib," ütles Juknevičienė.   

Juhul kui riigikaitsele eraldatakse ka edaspidi ebapiisavalt vahendeid, siis saab Leedust sõjalise NATO kõige nõrgim lüli ja tal kaob igasugune moraalne õigus nõuda alliansilt kindlat kaitset või julgeolekugarantiisid, on kaitseminister veendunud.

„Tähtsaim ülesanne on praegu meie riigis vähemalt algul, ohu tekkides, olla valmis NATO abi vastu võtma, et partnerid saaks siia oma väed tuua. Maksimaalne ülesanne - kaitsta endeid ise kuni NATO jõudude saabumiseni," ütles Juknevičienė. 

Kaitseministri sõnul on Leedul üks kõige väiksemaid armeesid regioonis, samas kui geopoliitiline seisund pole kõige parem.

Ministeerium sai sel aastal riigieelarvest 850 miljonit litti (3,85 miljardit krooni), mis on 0,9% SKPst. 2011 soovitakse saada ühte protsenti - ligi 980 miljonit litti (4,44 miljardit krooni), et täita vähemalt oma minimaalseid funktsioone.