20. oktoobril riigipeade poolt alla kirjutatud leping kiideti Leedu seimis heaks neljapäeval, teatab BBC.

Ratifitseerimise poolt oli 84 saadikut, vastu oli neli ja erapooletuid kolm.

Põhiseaduse kokku kirjutanud Tulevikukonvendi president, endine Prantsuse president Giscard d’Estaing, on saatnud Leedule oma õnnitlused. „See on julge ja vapper samm, tänan teid, Leedu mehe ja naised,” ütles d’Estaing.

Itaalia parlament oli lootnud ise olla esimene, kes dokumendi, mida vahel kutsutakse ka põhiseadusleppeks, ratifitseerib.

Põhiseadus jõustub, kui see on ratifitseeritud kõikides liikmesriikides, vähemalt üheksas riigis toimub ratifitseerimise küsimuses rahvahääletus.

Esimene referendum toimub Hispaanias järgmise aasta veebruaris.

Põhiseaduse järgi peab ratifitseerimine olema lõpetatud kahe aastat jooksul. Suurbritannias on hetkel vastaseid põhiseadusele rohkem kui pooldajaid, Prantsuse, Hollandi ja Taani jah-tulemus on samuti küsitav. Poola ei ole veel otsustanud, kas ratifitseerimine toimub ainult parlamendis või tuleb ka rahvahääletus.

Põhiseaduse eesmärk on muuta Euroopa Liit tugevamaks ja efektiivsemaks ning aidata liidul toime tulla laienemisega.

Kriitikute sõnul annab põhiseadus suure hulga pädevusest liikmesriikide pealinnadest Brüsselisse ning moodustab sisuliselt Euroopa Ühendriigid.

Riigid, kus kindlasti toimub rahvahääletus, on Hispaania, Holland, Iirimaa, Luksemburg, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani, Tšehhi.