Leedu justiitsminister: Austria pidanuks Golovatovi vahistama

 (22)
Leedu justiitsminister: Austria pidanuks Golovatovi vahistama
Foto: Delfi.lt

Leedu justiitsminister Remigijus Šimašiuse sõnul pidanuks Austria võimud Vilniuse 13. jaanuari veretöös kahtlustatava endise KGB ohvitseri Mihhail Golovatovi vahistamismäärust igal juhul täitma hoolimata klauslist, mille järgi ei laiene Euroopa vahistamismäärusele enne 2002. aastat toimepandud kuriteod.

Leedu justiitsminister Remigijus Šimašius ütles BNS-ile, et isegi kui täita klauslit, mille järgi ei laiene vahistamismäärus enne 2002. aastat toimepandud kuritegudele, on hulk teisi rahvusvahelisi leppeid ja konventsioone, mille järgi pidanud Austria võimud Golovatovi siiski vahistama.

Euroopa Komisjoni õigusküsimuste volinik Viviane Reding tõdes teisipäeval Vilniuse 13. jaanuari veretöös kahtlustatava endise KGB ohvitseri Mihhail Golovatovi vabastamist Viinis kommenteerides, et õiguslikust seisukohast ei pidanud Austria vahistamismäärust täitma.

Reding ütles teisipäeval Poolas Sopotis EL-i justiits- ja siseministrite kohtumisel ajakirjaniku küsimusele vastates, et Austria ühines Euroopa vahistamismääruse täitmisega 2002. aastal, kuid Leedu võimude poolt välja antud vahistamismäärus puudutab kuritegu, mis pandi toime 1991. aastal.

"Õiguslikust seisukohast on olukord selge: Austria ei pidanud seda vahistamismäärust täima," vahendas Redingi pressiesindaja Matthew Newman BNS-ile õigusvoliniku sõnu.

Reding tõdes, et üks asi on õiguslik ja teine poliitiline küsimus. "Iga Euroopa Liidu liikmesriigi kohus on teha partneritega koostööd. Mul on väga hea meel kuulda, et kaks kolleegi [Austia ja Leedu justiitsministrid] otsustasid moodustada töörühma, et intensiivistada omavahelist koostööd. Ma ei kahtle, et tulevikus saab nende kahe riigi vahel olema väga hea koostöö," lausus Reding.

Õigusvolinik rõhutas, et õiguslikult kehtiv vahistamismäärus on kohustuslik kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide jaoks ning ühelgi liikmesriigil ei ole õigust seda oma suva järgi mitte täita.

Eesti, Leedu ja Läti välisministrid Urmas Paet, Audronius Ažubalis ja Ģirts Valdis Kristovskis pöördusid esmaspäeval ühise kirjaga Euroopa Komisjoni õigusküsimuste voliniku Viviane Redingi ja teiste Euroopa Liidu riikide välisministrite poole. Ühiskirjaga väljendatakse pahameelt ja arusaamatust Golovatovi vabastamise üle.

"Otsus Golovatov vabaks lasta pisendas Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist õiguskoostööd kriminaalasjades, samuti Euroopa solidaarsusprintsiipi," seisab kirjas, millele on alla kirjutanud Leedu, Läti ja Eesti välisminister Audronius Ažubalis, Ģirts Valdis Kristovskis ja Urmas Paet.

Teisipäeval välisministeeriumis selgitusi andmas käinud Austria suursaadik Angelika Saupe-Berchtold põhjendas Vilniuse 13. jaanuari veretöös kahtlustatava endise KGB ohvitseri Mihhail Golovatovi vabastamist Viinis juriidiliste nüanssidega.

Eesti soovib välisministeeriumi teatel siiski täiendavaid ja põhjalikke selgitusi, mis olid need argumendid, mis olid olulisemad, kui rasketes kuritegudes kahtlustatava kohtu ette saatmine.

Austria võimud pidasid Golovatovi kinni eelmise nädala neljapäeval Leedu poolt välja antud Euroopa vahistamisorderi alusel, kuid lasid ta vabaks vähem kui ööpäeva jooksul. Golovatov oli 1991. aasta jaanuaris Vilniuse teletorni rünnanud eriüksuse Alfa komandör.