Väljaande saidil ilmus kirjutis, milles avaldatakse arvamust, et riikide vahelisi erimeelsusi aitaks lahendada Leedu välispoliitika pragmatism. Leedu on juba ammu maksnud oma põhimõttelise positsiooni eest, seetõttu on arusaadav Vilniuse soov rahulikuks eluks.

President Dalia Grybauskaitė arvab, et head suhted Euroopa Liidu partneritega nagu Prantsusmaa ja Saksamaa on väga olulised. Ta sooviks samuti külastada kiiremas korras Venemaad.

Riigipea arvab ka, et naaberriigi Valgevene isevalitseja boikott on kasutu.  Üldjoontes jagab Leedu riigipea pragmaatilist seisukohta ka vabariigi valitsus.

The Economist märgib, et kõigil Leedu valitsustel on olnud probleeme Poolaga, eriti nimede ja perekonnanimede kirjutamisel, kuid positsioonide muutumine aitaks lõpetada need vaidlused Varssaviga.

Leedu ja Poola president

Kas pole liiga iseteadlik arvata, et selline lähenemine aitaks lõpetada vaidlused Poolaga? See aitaks lülitada Balti riigid Kesk-Euroopa uude endise Visegrádi grupi (Tšehhi, Poola, Ungari, Slovakkia) ümber kujunevasse allianssi.  

Tugev Poola-Leedu allianss töötas minevikus samuti Euroopa hüvanguks. Seda sama võiks ta teha ka nüüdki, resümeerib The Economist.

Leedu-Poola olid 1447-1492 ja 1501-1569 personaalunioonis. Föderaalriik Rzeczpospolita ametliku nimega Mõlema Rahva Riik (Rzeczpospolita Obojga Narodów) loodi aga Lublini uniooniga 1569. aastal. See moodustis kestis kuni 1795. aastani kui ka Poola riik jagati lõplikult suurte naabrite vahel.