Adamkus jutustas oma ebameeldivatest kogemustest mälestusteraamatu „Viimane ametiaeg. Presidendi päevikud“ esitlusel toimunud pressikonverentsil, kirjutab Leedu Delfi.

„Juhtus mõningaid väga teravaid asju, millest ma ei saa isegi oma päevikutes kirjutada. Kuid mul on neid kirjutusmasinal kirjutatud fakte fikseerivad dokumendid. Ma mäletan kuidas ma tõusin kell viis hommikul ja võtsin faksist välja leedu rahva liidrite käsitsi kirjutatud dokumendi,“ jutustas Leedu riigipea.

„Selles olid mulle kui presidendile saadetud instruktsioonid, kus oli öeldud: kui sa teed seda, aga mitte seda, siis hukutad riigi kui president. Sa teed valesid asju, aga pead tegema seda, pead nimetama selle inimese ametisse, aga mitte selle,“ ütles Adamkus ja nimetas seda šantaažiks.

Väljapressijad lubasid küll mitte otse, aga vihjamisi, allumatuse puhul Adamkusega „siis kui aeg on küps“ poliitiliste vahenditega arved õiendada.

Ta lisas, et ei saa neid inimesi, kellega ta on kümnendi jooksul kokkupuutunud nimetada, sest selleks pole veel aeg küps. Endine president vihjas ka, et lubab mõned olemasolevatest dokumentidest avaldada alles 50 aastat peale tema surma.

Küsimusele, miks ta ei taha neid nimesid avalikustada, ütles Adamkus, sest et need inimesed on Leedus peaaegu jumalate staatusesse tõstetud ja sel juhul saaks rikutud ühiskonna illusioon nende inimeste vooruslikkusest.

„Täna me pühalt usume ja peaaegu palvetame nende inimeste poole osutatud teenete pärast sõltumatuse taastamisel. Kuid kui ma annan üldsusele teada need (šantažeerijate) nimed, siis ma arvan, et sooritan kuriteo püha vabaduse usu, demokraatia ja üksteise vastu,“ selgitas eelmine riigipea.

„Ma ei kaitse küll spioone, kurjategijaid, kuid arvan, et on mingid asjad, millest on parem mitte rääkida,“ lisas Adamkus ja kinnitas, et Leedu praegune poliitiline elu on niigi keeruline ja seetõttu on kohatu olukorda veelgi teravdada.

Valdas Adamkus istus Leedu presidenditoolil aastatel 1998–2003 ja 2004– 2009.