Le Peni valimisedu jahmatas Euroopat

Prantsuse paremäärmuslaste liidri Jean-Marie Le Peni jahmatav edasipääs presidendivalimiste teise vooru põhjustas esmaspäeval Prantsusmaal poliitilise maavärina ja vapustas kogu Euroopat.

Le Pen, keda veel hiljuti peeti tühikargajaks, kellel puuduvad võimalused suurde poliitikasse pääsemiseks, saavutas valimiste esimeses voorus praeguse presidendi Jacques Chiraci järel teise koha. Kui loetud oli 95 protsenti häältest, oli Le Pen kogunud 17 protsendi valijate toetuse.

Rahvusrinde liidri Le Peni üllatav võit tähendab teise vooru mitte pääsenud sotsialistist peaministri Lionel Jospini poliitilise karjääri lõppu.

Le Peni edasipääs vallandas Prantsusmaal rassismivastaste rühmituste tänavameeleavaldused, Pariisi Bastille’i väljakul põletasid noored Le Peni nimega loosungeid, demonstratsioonid toimusid ka Lyonis, Grenoble’is, Lille’is, Bordeaux’s, Strasbourg’is ja teistes linnades.

Kuusteist protsenti häältest kogunud Jospin teatas vapustatud poolehoidjatele, et lahkub poliitikast pärast 5. mai valimiste teist vooru.

Teiseks ametiajaks kandideeriv Chirac kogus esimeses voorus 19,6 protsendise toetuse, mis on madalaim esimese vooru võitja toetus Prantsusmaa presidendivalimistel alates 1958. aastast.

Analüütikud ennustavad Chiracile teises voorus kuni 80 protsenti häältest, kuna nüüd asuvad teda Le Peni vastu ilmselt toetama ka vasakpoolsed.

Samuti suurenevad pärast Jospini alandavat lüüasaamist Chiraci paremtsentristide väljavaated juunis toimuvatel rahvusassamblee valimistel.

Le Pen nimetas prognoose 5. mai teiseks vooruks lolluseks.

“Olen veendunud, et kahe nädala pärast on mul võimalik Chiraci võita,” ütles 73-aastane marurahvuslane teleintervjuus. “Kui valijad hülgasid täna õhtul Jospini, on täiesti võimalik, et nad hülgavad teises voorus Chiraci.”

Valimisosalus oli äärmiselt madal, valimata jättis rekordiline 27 protsenti hääleõiguslikest kodanikest.

Euroopa Liidus põhjustas Le Peni edasipääs sügava vapustuse.

“Prantsuse rahva pettumine ja kaugenemine traditsioonilistest poliitikutest andis Prantsuse Vabariigile jahmatava tagasilöögi,” ütles Briti leiboristide juht Euroopa Parlamendis Simon Murphy. “See saadab šokilained üle kogu EL-i.”

Le Peni võit Jospini üle oli järjekordne samm Euroopa vasakpoolsete lüüasaamistes, mis algas mullu Itaalias, levis Taani ja Portugali ning võib edasi kanduda Hollandisse ja Saksamaale.

Le Pen rajas oma valimiskampaania rahva hirmule kasvava kuritegevuse, islamiimmigratsiooni ning rahvusliku identiteedi kaotamise ees Euroopa integratsioonis.

Kui arvestada, et Le Peni parteist lahku löönud paremäärmuslane Bruno Megret kogus valimistel 2,6 protsenti häältest, saavutasid paremäärmuslased ligi viiendiku valijate toetuse.

Tunnistades, et valimised peegeldasid rahva rahulolematust, võttis Chirac kohe pärast tulemuste selgumist endale rahvusliku ühendaja rolli ja kujutas Le Peni valimiste järgses kõnes ohuna demokraatiale ja Prantsusmaa rahvusvahelisele mainele.

“Rahulolematus võib ennast valimistel väljendada, kuid see ei saa olla poliitika aluseks,” ütles Chirac. “Valik on teie. Kaalul on Prantsusmaa tulevik.”

Prantsuse presidendivalimiste vooru esialgsed tulemused:

Jacques Chirac — Vabariiklik Kongress 19,67%
Jean-Marie Le Pen — Rahvusrinne 17,02%
Lionel Jospin — Sotsialistid 16,07%
Francois Bayrou — Prantsuse Demokraatia Liit 6,89%
Arlette Laguiller — Töötajate Võitlus 5,77%