Le Peni valijaid kannustas protest
Paljude jaoks ei ole immigrantide voolule lõpu tegemine, mida Rahvusrinde liider lubab, sugugi tähtsaim põhjus, miks tema poolt hääletada.
"Mina tahtsin tegelikult kogu poliitilise klassi asju pakkima saata," ütles Pariisi piirkonnas töötav 35-aastane apteeker Christophe Rocca.
Le Peni jutud kuritegevusest, immigratsioonist, majandusest ja EL-ist vastavad tõele, lisas ta. "1995. aastal hääletasin ma (president Jacques) Chiraci poolt, aga miski tema lubatust ei täitunud."
Le Pen saavutas esimeses voorus võidu sotsialistist peaministri Lionel Jospini üle, kogudes 17 protsenti häältest.
Tema edu jahmatas Prantsusmaad ja tervet Euroopat ning kutsus tõmbama paralleele Austria parempopulisti Jörg Haideriga.
Pühapäevastest valmistulemustest jahmunud Le Peni vastased on paari päevaga jõudu kogunud ja kujutavad endast hästi organiseeritud jõudu.
Üle 10.000 inimese väljendas pühapäeva öösel ja esmaspäeval Pariisi väljakutel raev valimistulemuste vastu. Politsei oli sunnitud meeleavaldajad pisargaasiga laiali ajama, sest tekkisid kokkupõrked sõjakamate demonstrantidega.
Ööl vastu teisipäeva lasti käiku Molotovi kokteili pudelid, lõhuti aknaid, telefoniputkasid ja tänava serva pargitud autosid. Kolmteist politseinikku sai kergelt vigastada ja 14 noorukit vahistati.
Meeleavaldused puhkesid esmaspäeval ka mujal Prantsusmaal. Üle 100.000 inimese marssis Lyonis, Lille'is, Marseille's, Bordeaux's ja teistes linnades Le Peni vastaseid loosungeid hüüdes ning tema Rahvusrinnet natslikuks ja fašistlikuks tituleerides.
Demonstratsioone algatasid peamiselt tudengid ja keskkooliõpilased, kes lahkusid tundidest, et tänavatel marssida. Nendega liitusid teised linnaelanikud.
Tours'is sammus juhtiv globaliseerumisvastane Jose Bove 12.000-pealise rahvahulga ees.
Teisipäeva hommikul tulid tudengid tänavatele ka Le Havre'is, Rouenis ja isegi Le Peni Lõuna-Prantsusmaa tugipunktis Toulonis.
"Tänavad hõivatakse 5. maini," ennustas inimõigusrühmituse Liikumine Rassismi Vastu ja Rahvaste Sõpruse Eest (MRAP) peasekretär Mouloud Aounit.
Kuna meeleavaldused algasid spontaanse Le Peni-vastase reaktsioonina, on neid vedanud valdavalt üliõpilased, kes tunnevad end eakamate ja konservatiivsete valijate poolt reedetuna, seletas Aounit.
Nüüd aga üritavad MRAP-i sarnased organisatsioonid juhtimist enda käte võtta. "Tõeliselt läheb asi lahti laupäeval", kui kõigis Prantsusmaa linnades ja asulates on kavas rahvarohked Le Peni ja rassismivastased meeleavaldused.
Demonstratsioonide kõrgpunkt on kavandatud töörahvapühale 1. maile, mis on Prantsusmaal puhkepäev.
Le Peni immigratsioonipoliitika näeb ette prantslaste ja eurooplaste soosimist majutus- ja sotsiaalabi küsimuses, kuid tema kampaania kõige olulisem tahk oli võitlus kuritegevusega.
Le Pen propageeris surmanuhtluse taastamist ja 200.000 uue vanglakoha ehitamist.
Oma kampaanias ei jätnud ta ründamata ka EL-i piiranguid, mis prantslastes on tihtilugu vastuseisu tekitanud, ning mõistagi vastaskandidaate Jospini ja Chiraci.
