„Uus maailm, mis praegu meie silme ees esile kerkib, puutub juba kokku kahe hiiglasliku väljakutsega – need on globaliseerumine ja islamifundamentalism, mis annavad terroriaktide näol lööke rahule ja julgeolekule,“ ütles Le Pen RIA Novosti vahendusel.

Le Pen selgitas, et „globaliseerumise“ all mõtleb ta olukorda, kui kogu kaubandus peab olema rangelt reguleeritud ja „sealjuures antakse carte blanche neile, kes tahavad dikteerida need reeglid enda suva järgi“. „Fundamentalismi“ all peab Le Pen aga silmas olukorda, kus riigid muudavad oma seisukohti vaenuliku poliitika kasuks. „Prantsusmaa on neile seisukohtadele juba andamit maksnud ja kannab juba fundamentalismiga võitlemise rasket koormat. Venemaa annab aga sellesse protsessi oma vaieldamatu panuse,“ ütles Le Pen.

Le Peni arvates peaksid Venemaa ja Prantsusmaa nende kahe väljakutse vastu võitlemiseks jõud ühendama ning siis suudetaks anda korralik vastulöök. Le Pen märkis, et praegusel hetkel on mõned riigid juba saavutanud teatud edu fundamentalismi ja globaliseerumise paika panemisel nendega kokku puutudes.

„Nagu võis näha G20 tippkohtumise näitel, mille tulemusena sai selgeks, et ülemaailmne ühise kaubanduse tsoon ei ole enam see eesmärk, mille nimel kõik võitlevad, see lükati kõrvale,“ rõhutas Le Pen.

Ka fundamentalism taganeb Le Peni sõnul vaikselt. „Ma arvan, et meil on vaja ka edaspidi jätkata jõupingutusi, kahekesi ühinedes päästa maailm neist kahest hädast, sest need ohustavad tõsiselt rahu ja julgeolekut kogu maailmas ja meie riikide rahvuslikku enesemääramisõigust,“ ütles Le Pen.

Kohtudes riigiduuma spiikri Vjatšeslav Volodiniga avaldas Le Pen arvamust, et Euroopa Liidu Venemaad puudutavad mustad nimekirjad tuleks kaotada, vahendab RIA Novosti.

"Ma olen astunud alati välja sanktsioonide kaotamise eest, mida pean kontraproduktiivseteks. Ma pean parlamendiliikmetel teineteisega rääkimise keelamist demokraatlike õiguste jalge alla tallamiseks. Ma loodan, et suudan jääda kindlaks seisukohale, mille järgi me peaksime mustad nimekirjad tühistama vähemalt Prantsusmaa territooriumil," ütles Le Pen.

Le Pen lisas, et sanktsiooninimekirjad on alles paljuski Brüsseli mõjul, teatab Interfax.

"Me ei usu ei ähvarduste diplomaatiasse, sanktsioonide diplomaatiasse ega šantaaži diplomaatiasse, mida EL kahjuks kasutab viimasel ajal üha sagedamini Vene Föderatsiooni ja omaenda liikmete vastu," ütles Le Pen.

Le Pen saabus reedel, vähem kui kuu enne valimispäeva visiidile Moskvasse, vahendab France24.

Vene riigiduuma väliskomitee esimees Leonid Slutski ütles TASS-i vahendusel, et kohtumistel Le Peniga arutatakse rahvusvahelisi teemasid, nagu terrorismivastane sõda.

Ametlikult pole teatatud, kas Le Pen kohtub ka Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, kes on Le Peni arvates „hea maailma rahu seisukohalt“.

Putini imetleja Le Pen on käinud Venemaal arvukatel visiitidel. Sama on teinud ka teised Rahvusrinde liikmed, kes on tihti kohtunud Venemaa parlamendiliikmetega.

2014. aastal sai Le Pen Vene pangalt üheksa miljoni dollari suuruse laenu, mis tekitas küsimusi Moskva poliitilise mõju kohta talle ja tema erakonnale.

Le Pen on öelnud, et peab Moskva 2014. aastal annekteeritud Krimmi Venemaa osaks, ning ta arendaks presidendiks valituna Venemaaga lähedasi suhteid, mitte ei avaldaks Putinile autoritaarse poliitika pärast survet.

Rahvusrinde laekuri Wallerand de Saint-Justi sõnul ei ole Le Peni reis mõeldud rahakogumiseks, kuigi erakonna liikmed on öelnud, et otsivad miljoneid nii presidendi- kui ka parlamendivalimiste kampaania rahastamiseks.

Praeguste küsitluste järgi saaksid Le Pen ja sõltumatu tsentrist Emmanuel Macron Prantsusmaa presidendivalimiste esimeses voorus umbes võrdse tulemuse ja läheksid edasi teise vooru.

Macroni abi on süüdistanud Venemaad riikliku meedia kasutamises valeuudiste levitamiseks Macroni diskrediteerimiseks ja valimistulemuse mõjutamiseks.