Lätlasi tabas valuutaostupaanika
“Meile helistati ja taheti ümber vahetada isegi kuni 100 000 latti,” rääkis üks valuutavahetuspunkti töötaja. “Pühapäeva hommikuks lõppesid meil otsa eurod, dollarid ja naelad. Isegi vene rublasid hakati aktiivselt vahetama.”
Firmades Finteks ja Algams oli situatsioon sarnane, valuuta osteti ära. Finteksi esindaja kurtis, et eurod on neil otsakorral. Ka mitmed valuutavahetuspunktid ei saanud reedel enam eurosid müüa, mis viitab sellele, et pangad polnud valmistunud suuremaks nõudluseks valuuta järele.
Ostupaanika ja piiratud valuutakogused ei jäänud kajastumata ka müügikursis. Ühes valuutapunktis osteti eurosid kursiga 0,53 latti (11,9 krooni) ja müüdi 0,77 lati (17,3 krooni) eest.
Eelmisel nädalal toimunud sündmused näitasid, et inimesed reageerisid kuuldusele võimalikule lati devalveerumisest. Kõik algas 10. veebruaril ajalehes Diena ilmunud artiklist, kus Riia majandusülikooli teadur Morten Hansen ütles, et Läti latti tuleb devalveerida kui inflatsioon jätkub praeguses tempos.
“Tahaksin meenutada, et rahvusvaluuta nominaalväärtust saab alandada ainult Läti Pank. Aga meil ei ole sellist plaani praegu. Lati devalveerimine võib viia hindade tõusuni, mis ei oleks kellelegi kasulik,” märkis Pank Läti Panga president Ilmars Rimsevics.
Ka kommertspankade analüütikud toetavad keskpanga juhi seisukohta. “Praegu on lati väärtuse muutmine liiga riskantne ja see võib viia ettearvamatute tulemusteni,” märkis Läti suurima panga SEB Unibanka peaökonomist Andris Vilks.
“Kasulik on keskenduda tasakaalustatud, pikaajalisele arengule. Muidugi teoreetiliselt võib rahvusvaluuta devalvatsioon olla kasulik. Aga sellised riigid nagu Läti ja Eesti peaksid kõigi majandusteooriate järgi juba ammu olema sügavas kriisis,” lisas ta.
