Läti nõustus vabatahtlikult vastu võtma 250 pagulast ning veel 531 inimest võetakse vastu Euroopa Liidu ümberasustamisprogrammi raames. Seni on Lätti saabunud üle 40 isiku. Kui need isikud saavad pagulase või mõne muu staatuse, võivad nad Riia lähedal asuvast Mucenieki vastuvõtukeskusest lahkuda ning neil on lubatud töötada, reisida, üürida korterit ja avada pangakonto. Seni, kuni nad pole tööd leidnud, makstakse neile toetust – eelmisel aastal oli see 256 eurot kuus, kuid valitsus otsustas seda kärpida ja nüüd on see 139 eurot kuus, millele lisandub iga perekonnaliikme eest 97 eurot kuus, teatab Läti ringhäälingu uudisteportaal LSM.

Varjupaigataotlejate ümberasustamisprogramm teistest Euroopa Liidu riikidest töötab, aga Lätil on probleeme sotsiaal-majandusliku lõimimise plaani elluviimisega, teatas LTV-le siseministeeriumi riigisekretär Ilze Pētersone-Godmane.

Peamised probleemid on Pētersone-Godmane sõnul vähendatud toetus ning raskused elu- ja töökoha leidmisel, mille puhul on omakorda üks probleeme keeleoskus.

Pētersone-Godmane selgitas, et kui Läti spetsialistid pagulaste lõimimise plaani välja töötasid, pidasid väliskolleegid seda heaks. Toetuste kahandamine ei ole aga hea otsus, sest vastu võetud inimesed ei ole võimelised Lätis iseseisvat elu alustama.

„Kui areneb välja olukord, kus Lätti ümberasustatud pagulased hakkavad paluma uut varjupaika teistes Euroopa riikides, on selge, et Läti ei suuda oma kohustusi täita,“ ütles Pētersone-Godmane.

Läti peab sel juhul olukorda Euroopa Komisjoni kaudu selgitama. Pētersone-Godmane sõnul ei ole sanktsioone ette nähtud, kuid tegemist on poliitilise usalduse küsimusega.