"Poliitikute sõnul eelnes Eesti, Läti ja Leedu valitsuste vahelise leppe ratifitseerimisele mitu aastat põhjalikku selgitamist kõigil ühiskonnatasandeil ja parlamendi töövormides ning Eesti-taolist raudteeprojekti vastast ühiskondlikku liikumist Lätis pole," vahendas ERR.

Lätis usutakse, et raudteeprojekt aitab kaasa Balti riikide koostööle, majanduse arengule, säästab keskkonda, vähendab teid ummistavate veokite hulka ja suurendab turvalisust; trassi ehitamise ajal peaks Lätis loodama 10 000 töökohta.

"Läti asub keskel ja me oleme kõige rohkem Baltimaid ühendav riik. Oleme sellest projektist rääkinud Lätis palju aastaid. On olnud erimeelsusi detailides, kuid valitsus ja Rail Balticu juhid on projektiga seonduvat hästi selgitanud ja põhjendanud," ütles väliskomisjoni esimees Ojars Eriks Kalninš.

Lätis on seni raudteeprojekti vastu olnud need, kes toetaks pigem Vene transiidi arengut ja vaidlusi on põhjustanud trassi kulgemine mereäärsetel looduskaitsealadel, kuid need pole suured ja määravad. Lätis küll teatakse Eestis levinud vastuseisust Rail Balticule, kuid tundub, et täpsemalt seda ei mõisteta.

Läti mõtleb laiemalt ja näeb Rail Balticus kasu Riia muutmisele veelgi suuremaks rahvusvaheliseks transpordikeskuseks.