Lätis kõlavad süüdistused politsei aadressil, mis lubas 9. mail inimesed massiliselt punamonumendi juurde
Oma avalduses väljendab erakond hämmastust, et ajal, kui kõik enam kui 25 osavõtjaga üritused on keelatud, lubati „vabastajate” monumendi juurde koguneda umbes 20 000 inimesel, vahendab Läti Delfi.
„Nüüd on selge, et õõnestatud on inimeste usaldust võimude vastu. Nende inimeste, kellelt riik nõudis: „Jääge koju! Ärge külastage emadepäeval oma vanemaid, ärge laske lapsi mängima, sest nad võivad nakatuda ja nakatada teisi!” teatas rahvuslaste ühendus.
Läti seimi vastutava komisjoni istungil selgus eile, et politsei sellist hulka inimesi ennustaski, aga „võttis ikkagi vastu otsuse lubada Covid-19 pandeemia ajal üritust mitmekümne tuhande inimese osavõtul”, on rahvuslaste ühendus nördinud.
Politsei tegevust peab erakond vastutustundetuks ja oletab, et kahe nädala pärast on näha, et meedikute ja muude teenistuste kõik jõupingutused on ühe päevaga läbikriipsutatud. Inimesed, kes on näinud politsei tegevusetust, lakkavad aga olemast distsiplineeritud ja hakkavad samuti piiranguid rikkuma, usub rahvuslaste ühendus.
Politseile heitsid tegevusetust 9. mail ette ka paljud Läti sotsiaalmeedia kasutajad. Jagati fotosid Võidu pargist, millel on näha, et mälestusmärgi juurde oli kogenenud sadu inimesi. Väljendati hämmastust ja nördimust selle üle, miks politsei olukorrale kuidagi ei reageerinud ega inimesi trahvinud, kuigi kui näiteks pargis neli inimest koos sporti teeb, teeb politsei märkuse.
Samuti mõisteti politsei hukka selle eest, et 4. mail, kui tähistati iseseisvusdeklaratsiooni aastapäeva, keelasid võimud rangelt igasugused kogunemised.
Politsei teatas siiski, et vormistas pargis 46 administratiivõigusrikkumise protokolli ja alustas 70 menetlust. Politsei esindajad eitasid kategooriliselt, et lasid rikkumistel toimuda.
Läti politseijuhi kohusetäitja Andrejs Grišinsi sõnul viibisid inimesed mälestusmärgi juures keskmiselt 10-15 minutit ja hoidsid distantsi. Tunnis käis monumendi juures umbes 200-300 inimest, suurim inimvool oli kell 14-16, kui monumendi ümber oli kokku umbes 450 inimest, aga võttes arvesse pargi suurust, said nad distantsi hoida, kinnitas Grišins.
Läti peaminister Krišjānis Kariņš nõudis politseilt selgitusi. Selle peale avaldas siseminister Sandis Ģirģens teate, milles tuletas meelde, et Läti valitsuse eriolukorra määrus ei piira inimeste õigust külastada individuaalselt ükskõik millist mälestuspaika, kui seejuures järgitakse distantsi hoidmise nõuet.
„Määrus ei jaga inimesi rahvuse järgi, ei jaga nendeks, kellel on õigus lilli asetada, ja nendeks, kellel ei ole, ning austab ka iga inimese isiklikku motivatsiooni lillede asetamiseks. Eriti juhtudel, kui inimesed mälestavad hukkunud sugulasi,” kirjutas Ģirģens.
