Augustis oleks Euroopa Liiduga ühinemise poolt hääletanud 44,9 protsenti kodanikest — juunis ja juulis vastavalt 57 ja 49,6 protsenti.

EL-i vastu andnuks oma hääle 35,9 — juunis ja juulis vastavalt 24,5 ja 35,4 protsenti Läti kodanikest.

Küsimusele ei suutnud vastata 19,2 — juunis-juulis vastavalt 18,4 ja 15,9 protsenti vastanud kodanikest.

Kõigi küsitletute — nii kodanike kui mittekodanike — seas toetab EL-iga ühinemist 41,5 protsenti (juulis 45,1), ei toeta 40,3 (38) ning pole veel otsust langetanud 18,2 (16,9) protsenti.

Rahvahääletusest kavatseb osa võtta 77,6 protsenti kodanikest (juulis 69 %), referendumile ei lähe 10,4 (14,1) protsenti ning vastata ei osanud 11,9 (16,9) protsenti küsitluses osalenud Läti kodanikest.

Rahvahääletusele kindlalt minna otsustanuist hääletaks ühinemise poolt 53,05 protsenti (juulis 61,7), vastuhääle annaks 34,1 (28,5) ning otsustanud pole veel 13 (9,8) protsenti küsitletuist.

Viimase kuu jooksul on 77 protsenti küsitluses osalenuist (juulis 72,7) vaadanud või kuulanud EL-ile pühendatud saateid või intervjuusid, 58,8 protsenti (juulis 56,6) lugenud artikleid või infomaterjale ning 64,4 protsenti (juulis 54,7) arutanud liitumist pere või kolleegidega.

Küsitluse korraldas augusti lõpus firma Latvijas fakti.