Lätis ja Leedus meenutatakse Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimist

Leedus ja Lätis tähistatakse kolmapäeval Musta lindi päeva, millega märgitakse Balti riikide okupeerimist võimaldanud Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimise aastapäeva.

Stalini juhitud Nõukogude Liit ja natsistlik Saksamaa sõlmisid 61 aastat tagasi nn. Molotov-Ribbentropi pakti, mille juurde käivad salaprotokollid käsitlesid Euroopa jagamist võimusfäärideks. Sobing natsidega võimaldaski Nõukogude Liidul Balti riigid okupeerida ja upitada neis võimule nukuvalitsused.

Vilniuses tähistati pakti sõlmimise aastapäeva esmakordselt avalikult 1987. aastal, kui 23. augustil toimus võimude keelust hoolimata Adam Mickiewiczi monumendi juures emotsionaalne miiting.

1989. aastal ühendasid sajad tuhanded Eesti, Läti ja Leedu elanikud pakti sõlmimise aastapäeval käed Balti ketiks, mis ulatus Tallinnast Vilniusse.

Järgmisel aastal korraldas Leedu taasiseseisvumisprotsessi juhtinud Sajudis suure meeleavalduse Leedu-Poola piiril, mis oli tollal veel Nõukogude võimu kontrolli all, ehkki Leedu oli juba end iseseisvaks kuulutanud. Sel aastal ei toimu Leedus Molotov-Ribbentropi pakti meenutamiseks mingeid suuri üritusi.

Lätis aga korraldab rahvuslaste partei Isamaale ja Vabadusele kolmapäeval Riias rongkäigu ning miitingud Vene ja Saksa saatkonna ees. Mälestusüritused saavad alguse Siguldas ja lõppevad õhtul Riias Esplanaadil — paigas, kuhu on plaanis püstitada mälestusmärk repressioonide ohvritele. Miitingule tuleb eeldatavalt sadakond inimest.

Erakonna pressisekretär Janis Kuzulis rääkis BNSile, et Isamaale ja Vabadusele korraldab sellelaadset aktsiooni juba 11. aastat järjest. Läti Poliitvangide Ühendus korraldab kaks piketti — ühe Vene ja teise Saksamaa saatkonna ees. Läti riigipea Vaira Vike-Freiberga on endiselt Ukrainas puhkamas. Ka valitsusjuht Andris Berzinš ei kavatse tema pressisekretäri sõnul kolmapäevastes avalikes üritustes osaleda.