Sellele ideele tuli Salaspilsi linnavalitsus, vahendab Läti Delfi, viidates Läti Vene Ühingu esimehe Tatjana Favorskaja sõnadele.

Möödunud neljapäeval, 7. juunil, toimus memoriaalile uut direktorit valiva komisjoni istung, mida juhtis Salaspilsi linnapea Juris Putninš. Kandidaatide seas oli ka Tatjana Favorskaja, keda koosolekul Putninšilt kuuldud info šokiseisundisse viis.

„Ta teatas, et memoriaali tulevase direktori peamine ülesanne on jutustada välismaa delegatsioonidele sellest, kuidas Salaspilsi memoriaal on mälestumärk kahe okupatsiooni ohvritele: nii saksa kui nõukogude omadele. Et memoriaal peab tegema koostööd Riias asuva Läti okupatsioonide muuseumiga ning tegelema valgustustööga nõukogude okupatsiooni küsimustes. Lisaks sellele teatas Putninš, et kuna selles laagris inimesi ahju ei aetud, siis seal midagi hirmsat ei juhtunudki. Minu kandidatuuri suhtes märkis ta, et kuna ma seda seisukohta ei toeta, siis ei saa ma poliitiliselt nii tähtsat objekti juhtida,” teatas Favorskaja.

Tema sõnul vajab 1941-1944 aastail tegutsenud koonduslaagri kohale 1967. aastal rajatud memoriaal remonti, ekspositsioonide korrastamist ja infoalase töö taastamist.

Favorskaja ütles: „Salaspilsi laagri barakkides viibis üheaegselt 14 kuni 25 tuhat inimest. Paljud olid Salaspilsis ajutiselt — nad saadeti edasi teistesse koonduslaagritesse Saksamaale. 53 700 inimest jäi Salaspilsi mulda igaveseks. Lisaks sellele asus selle laagri lähedal Stalag 350/Z — Riias asuva nõukogude sõjavangide laagri Stammlager 350 (Stalag 350) filiaal. Salaspilsi Stalagis sai surma 47 000 sõdurit. Praegusel ajal rajatakse sellele kohale intensiivselt suvilaid.”

Täna algavad muuseas Riias üritused, mis on pühendatud kommunistliku režiimi ohvrite mälestamise päevale.