Läti venelasest seimisaadik luges lätikeelse kõne paberilt
Kravcovsi sõnavõtu ajal valitses saalis haudvaikus, vahendab BNS.
Saadik tunnistas, et ta ei suuda praegu veel läti keeles intervjuusid anda, kuid tegeleb keeleõpingutega hoolsasti ning loodab kord hakata läti keelt vabalt kõnelema. Kravcovs rõhutas, et valijad on teda usaldanud ja saadikuks valinud.
Kravcovs rääkis oma kõnes, kuidas ta sündis Siberis, omandas kaks kõrgharidust, hakkas metallurgiks. Kui ta hiljem asus Lätti elama, siis suutis anda tööd tuhandetele inimestele. Oma igapäevatöös ei läinud tal läti keelt vaja.
"Läti on saanud mu teiseks kodumaaks, siin on sündinud mu lapsed - kaks tüdrukut ja poiss. Kui tarvis, kaitsen ma Lätit ja läti keelt, nagu ma saadikuvandes tõotasin. Kuid siberlased ei ole kunagi põlvedel seisnud," lõpetas Kravcovs oma kõne.
Seim andis neljapäeval mandaatide ja eetikakomisjonile läbivaatamiseks otsuseprojekti vasakühendusse Üksmeele Keskus kuuluva Kravcovsi väljaarvamiseks parlamendi koosseisust. Selle poolt oli 61 saadikut ja vastu 26, viis saadikut jäi erapooletuks.
Seimi eelarve- ja rahanduskomisjoni kuuluv Kravcovs polnud ei komisjoni ega ka seimi plenaaristungitel seni kuuldavale toonud ühtegi sõna. Seetõttu koostaski paremtsentristliku ühenduse Ühtsus fraktsioon otsuseprojekti, milles märgitakse, et Kravcovs tuleks riigikeele ebapiisava oskuse tõttu parlamendiliikmete seast välja arvata.
Kravcovs sai Läti kodakondsuse naturalisatsiooni korras 2005. aastal. Naturalisatsioonieksami läbis ta riigi põhjaosas Valmiera regiooni naturalisatsiooniametis.
Sel ajal juhtis ametit Elmars Kokins, kes 2005. aasta sügisel vahistati, süüdistatuna pistisevõtus ja võimu kuritarvitamises.
Mullu detsembris ütles peaminister Valdis Dombrovskis, et Kravcovs kasutas läti keelt oskamata kodakondsuse saamisel „mingeid erimeetmeid“ ning et riik peaks naturalisatsiooniprotseduuri üle karmima kontrolli kehtestama.
