"Arvesse võttes erimeelsusi peaminister Valdis Dombrovskise ja justiitsministri vahel seoses juudi kogukonnale totalitaarrežiimide poolt võõrandatud vara hüvitamisega on tekkinud olukord, kus Bērziņši hinnangul on edasine produktiivne koostöö võimatu," selgitas Ādamsone BNSile.

"Peaminister on eiranud Läti rahvuslaste ühenduse poliitilisi seisukohti, kes ei toeta denatsionaliseerimisprotsessi ülevaatamist ühe kogukonna huvisid silmas pidades," lisas pressiesindaja.

"Minister leiab, et selle küsimuse lobimisega on talle avaldatud poliitilist survet ja taolises konfliktiolukorras võivad kannatada õigussektori prioriteedid, mida Gaidis Bērziņš ei kavatse lasta juhtuda," lõpetas Ādamsone.

Läti rahvuslaste ühendus ei ole muutnud oma seisukohta juutide vara hüvitamise küsimuses, leides, et tegemist on ammu lahenduse leidnud küsimusega, ütles seimiliige Imants Parādnieks eelmisel nädalal BNSile.

"Ühtki rahvust ei saa seada teistest kõrgemale, ning see küsimus on lahendatud denatsionaliseerimise lõppemisega, seetõttu pole mingit vajadust seda kuidagi eristada," ütles Parādnieks.

Samuti osutas seadusandja, et seaduses on ette nähtud erandjuhtumid ja nende käsitlemise kord, seetõttu on kahtlaseks õiguslikuks põhjenduseks ühe rahvuse eristamine ning sellele suuremate õiguste andmine.

Välisminister Edgars Rinkēvičs ütles varem, et Lätil ei tasu kiirustada juutide varade hüvitamise küsimusega.

Läti juudid tõstatasid küsimuse oma varade korvamisest pärast Leedu võimude otsust hüvitada juudi kogukondadele totalitaarrežiimide riigistatud vara.

Läti peaminister Valdis Dombrovskis on süüdistanud koalitsioonipartnerist rahvuslaste ühendust ebakorrektse info levitamist juudi kogukonna varade hüvitamise kohta ning selle teema põhjendamatus politiseerimises.

"Rahvuslaste ühendus on otsustanud mingil põhjusel seda küsimust politiseerida, üsna märgatavalt tõele mittevastavaid avaldusi levitades. Selline suhtumine, eriti tõele mittevastavate väidete levitamine ei paranda loomulikult suhteid koalitsiooni sees," ütles peaminister.

Tema sõnul töötati sõja eel juudi organisatsioonidele ja ühingutele kuulunud kinnisvara tagastamise kava välja 2006. aastal. Nimistut uuendati 2010. aastal ning peaminister leiab, et pole vajadust hakata seda koostama kolmandat korda.