Venemaa on Lätit süüdistanud sealsete venelaste allasurumise katsetes. Keeleseadust on kritiseerinud ka Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE), märkides, et seadus sätestab Läti keele kasutamise ka mitteametlikus suhtluses, tungides nii inimeste eraellu.
OSCE on siiski tunnistanud, et enamust selle ettepanekutest on seaduse koostamisel arvesse võetud. Kolmapäeval teatas OSCE Läti missiooni esindaja, et ei kommenteeri heakskiidetud seadust ja eeskirju enne ingliskeelse tõlke valmimist.
Rakenduskord näeb ette riigikeele oskuse atesteerimist kuuel tasandil, mida OSCE soovitas mitte kindlaks määrata. Samas jäetakse eraettevõtete enda otsustada oma töötajatele kehtestatavad keelenõuded. Rakendusseadus reguleerib ka tõlke tagamist avalikel üritustel ja kehtestab terve rea muid nõudeid, mis on vajalikud keeleseaduse täitmiseks.
Eeskirjade järgselt peavad lätikeelsed olema erafirmade nimed ja mitte-läti nimed tuleb ametlikes dokumentides esitada kooskõlas läti keele grammatikareeglitega.
Samas on vastavalt OSCE soovitusele lubatud pidada rahvusvahelisi avalikke üritusi võõrkeeltes.
Rakenduseeskirjade esialgset versiooni kritiseerisid nii venekeelne ajakirjandus kui Läti inimõiguste büroo.
Läti vasakpoolsed pole rakenduskorra praeguse redaktsiooniga rahul ning on ähvardavad nende hinnangul diskrimineerivate nõuete vastu protestimist jätkata.
Läti rahvuslased seevastu leiavad, et keeleseaduse rakenduseeskirjad ei kaitse läti keele püsimist piisavalt.
Läti ametiisikute kinnitusel vastavad eeskirjad Läti rahvusvahelistele kohustustele.
