Läti valib parlamenti

 (5)
Läti valib parlamenti
Foto: AFP

Lätlased valivad täna parlamenti ja oodata on uue võimuvahekorra tekkimist.

Tänavuste valimiste peateemadeks on kuueteistkümne osaleva partei tõttu poliitmaastiku killustumine ja Läti poliitikas kuus aastat domineerinud paremtsentristliku erakonna Ühtsus võimu lõppemine.

Ühtsus lasi end haarata sisetülidesse ja tänaseks on isegi valimiskünnise ületamine küsimärgi all. Endised Ühtsuse toetajad on loonud mitu uut parteid (näiteks Uus Konservatiivne erakond ja Läti Arengu Eest), mis on kõik asunud omavahel toetajate eest võitlema, et künnisest üle saada.

Tänavu on ka valijate ebakindluse määr enneolematult kõrgeks kasvanud: veel nädal enne valimisi teatas suisa veerand rahvastikust, et ei ole ikka veel otsustanud, kelle poolt hääletada.

Valimisjaoskonnad on avatud täna hommikul kella seitsmest õhtul kella kaheksani.

Edu saadab Koosmeelt, kaalukeeleks Talurahva Liit

Arvamusküsitluste kohaselt saadab edu hoopis venesõbralikku erakonda Koosmeel, kes on suutnud oma positsiooni hoida. Erakonna esimees Nils Ušakovs on olnud Riia linnapeana edukas ja kogunud populaarsust sellega, et pealinn on muutunud palju meeldivamaks, kuigi üha suureneva munitsipaalvõla arvelt.

Viimaste aastate jooksul on Koosmeel üritanud oma kuvandit värskendada: nende tavaline valijaskond on venekeelne vähemus, kuid erakond on pingutanud, et teda märkaksid ka lätlased ja euromeelsed valijad. Üks selgemaid märke oli koostööleppe lõpetamine Vene riigipea Vladimir Putini erakonnaga Ühtne Venemaa.

Olukorras, kus Ühtsus on alla käinud ja Koosmeele tegevusel on piirangud, peaks võimaliku valimisvõitjana kaaluma aga võibolla hoopis Roheliste ja Talurahva Liitu (ZZS), kust on pärit ka peaminister Māris Kučinskis ja president Raimonds Vējonis.

ZZS-il on seimis hetkel 21 kohta. Vanemad Läti kodanikud toetavad hoolimata pidevatest skandaalidest järjekindlalt Roheliste ja Talurahva Liitu, sest neile meeldib selle konservatiivne valimisplatvorm ja sümpatiseerib mõte tugeva käega valitsemisest.

Kuna Läti poliitika kesktiib on killustunud, on selge, et ZZS saab järgmise valitsuse moodustamisel ülioluliseks. Ühtsuse allakäik on viinud selleni, et seimi lätimeelses tiivas on kolm sarnast parteid ja Rahvuslik Liit ning keegi neist ei võida tõenäoliselt koalitsiooni põhijõuks saamiseks vajalikku hulka hääli. ZZS-il on see võimalus.

ZZS-i valikud võivad tuua kaasa ka pöördepunkti, kus president Raimonds Vējonis (kelle esitas ZZS) peab lõpuks otsustama, kas partei saab moodustada valitsuse koos Koosmeele ja mõne väikse erakonna, näiteks populistliku ühendusega Kellele Kuulub Riik (KPV LV).