Prokurör nõudis 80-aastasele Kononovile 12-aastast vanglakaristust.

2000. aastal tunnistas Riia ringkonna kohus Kononovi süüdi sõjakuritegudes — üheksa külaelaniku tapmises 1944. aasta suvel — ning määras talle karistuseks kuus aastat vanglat. Kononov kaebas aga kohtuotsuse edasi ning 2001. aasta aprillis vabastas ülemkohus Kononovi kehva tervisliku seisundi pärast edasisest karistuse kandmisest ning saatis tema kriminaalasja järeluurimisele.

Poolteist aastat tagasi esitas peaprokuratuur järeluurimise lõpetades Kononovile taas süüdistuse sõjakuritegudes ning saatis kriminaalasja kohtusse.

Kohus lükkas tagasi Kononovi ja tema kaitsja taotluse kriminaalasja lõpetamisest või täiendavale uurimisele saatmisest, mida põhjendati sellega, et Kononov pole talle inkrimineeritava sätte subjekt ehk isik, kelle üle võiks sõjaroimade eest kohut pidada.