Sealjuures president Bērziņš rõhutas päevalehele Tšas antud usutluses, et Läti põhiseaduses on kirjas – Läti riigikeel on läti keel.

„Ja nii kaua kuni mina olen president ei kiida ma selle pragrahvi muutmist heaks. Sellises väikses riigis nagu Läti peab stabiilsuse tagamiseks olema üks ühine keel. Läti keel Lätis on üheaegselt nii kommunikatsioonivahend kui ka riigi alustalaks,“ märkis Bērziņš.

Läti presidendi arvates pole keelte oskamatus mitte ainult Läti venelaste probleemiks, vaid see on ka aktuaalne probleem lätlaste endi seas.

„Paljudel noortel lätlastel, kes lõpetavad kooli – eriti väljaspool Riiat – on vene keele oskus kaugel täiuslikkusest ja nad ei saa seda kasutada. Kuid vene keele oskus on paljudes olukordades tugevaks küljeks ja sellest loobumine pole mõistlik,“ arvab Läti riigipea.

Bērziņš tunnistab, et keeleküsimust Lätis politiseeritakse tihti, sest see on väga odav valmiseelse kampaania moodus. Kuid isiklikult ta peab sellist poliitilise võitluse meetodit ebaausaks.