Haridusseaduse parandusettepaneku autorid soovisid, et kõik 1.-12. klasside õpilastele õpetataks piibli ja kristluse aluseid.  

Selle ettepaneku poolt hääletas vaid 34 seimisaadikut sajast. Vastu oli 26 ja erapooletuks jäi 17 Läti rahvaesindajat, teatab Läti Delfi.

Fraktsiooni Parema Läti Eest liikmete arvates aitaks see laste paremale kõlblikule ja moraalsele arengule kaasa. Samuti saaksid õpilased parema ettekujutuse lääne tsivilisatsiooni arengust ning juudi ajaloost ja kultuurist.

Praegu on usuõpe Läti koolides valikaine (loobumise puhul õpitakse eetika aluseid). Seda õppeainet annavad luteri, katoliku, õigeusu, baptisti ja vanausulised pedagoogid, kes on läbinud haridusministeeriumis atesteerimise.

Varem on piibliõppe kohustusliku sisseviimise poolt Läti koolides häälekalt sõna võtnud roomakatoliku kiriku kardinal Jānis Pujats.