Läti võimud Kazakovi varem süüdistanud rahvustevahelise vaenu õhutamises ning rahutuste ja vägivalla provotseerimises.

Kazakov tegutseb aktiivselt Vene Koolide Kaitse Staabis (VKKS), eitades, et saab palka Vene riigiduumalt, ning kinnitades, et on Rogozini abi “ühiskondlikel alustel” ning et alustas tööd duumasaadiku abina juba pärast tegevuse alustamist VKKS-is.

Juuni algul kutsus Läti Rahvaerakond Kazakovi Lätist välja saatma, leides, et tema tegevus on vastuolus riigi huvidega.

Rogozin kinnitas toona, et soov Kazakovi välja saata on nõiajaht.

“Nii palju kui mina tean, on see, millega Kazakov Lätis tegeleb, seotud inimõiguste kaitsega. Inimõiguste kaitsmise eest pole kombeks inimesi taga kiusata,” ütles Rogozin BNS-ile.

Augusti keskel levitas Kazakov oma e-maili vahendusel haridusreformi vastaste avaldust, milles kutsuti õpilasi ja muusikuid boikottima valitsuse kavandatud 1. septembri kontserti, kinnitades, et vene ja läti noorte vahel võivad puhkeda massikaklused.

Muuhulgas süüdistati dokumendis Läti haridus- ja teadusministeeriumi korratuste teadlikus provotseerimises.

“Mõistes, et kontserdil — avalikul kontserdil, kus on pea võimatu kontrollida õlle ja teiste ergutavate ainete tarbimist, on ilmselgelt võimalik vene ja läti kooliõpilaste massikaklus, lubavad Läti võimud seda siiski teadlikult,” väitsid üleskutse autorid.

Nad nimetasid Läti poliitikuid “natsionaalradikaalideks” ja ekstremistideks, kuna “siseministeerium ja politsei võivad mitte ainult kasutada protestijate suhtes veekahureid ja teisi erivahendeid, vaid nüüd tahavad valitsuse esindajad ka provotseerida massirahutusi”.

Kontsert oli Läti võimude vastukäiguks Vene Koolide Kaitse Staabi juulikuisele teatele, et Esplanaadi väljakul ja Daugava kaldapealsel on kavas korraldada ulatuslikud protestiaktsioonid.

Läti välisministeeriumi kantsler Maris Riekstinš ütles BNS-ile, et välisministeerium pole siseministeeriumile Kazakovi väljasaatmise asjus nõu andnud.

“Tegemist on immigratsioonipoliitika küsimusega ning see kuulub siseministeeriumi pädevusse,” märkis ta, selgitades, et välisministeerium tegeleb diplomaatide küsimustega, Kazakov aga pole diplomaat.

Kazakovi endaga BNS-il ühendust saada ei õnnestunud. Tema mobiiltelefonile vastas reedel mingi naine, kes teatas, et Kazakov on kinni võetud ning ta ei saa rääkida.

Veebruari lõpus jõustusid Lätis haridusseaduse parandused, mille kohaselt vähemuste koolide kümnendad klassid läksid alates 1. septembrist üle peamiselt lätikeelsele õppele. Läti keeles õpitakse 60 protsenti ning emakeeles 40 protsenti õppeainete kogumahust.