Lisaks sellele alustati riigikeele keskuse algatusel administratiivmenetlust Läti jalgpallikoondise juhtide üle seoses vene keeles läbi viidud pressikonverentsidega. Teatatakse, et riigikeele keskusele esitati kaebus, mis hiljem kinnitust leidis, et koondise peatreener Aleksandrs Starkovs rääkis pressikonverentsil enne Läti-Liechtensteini mängu ajakirjanikega tõepoolest vene keeles. Starkovsi juttu aga riigikeelde ei tõlgitud. Riigikeele keskuse juhi Antons Kursītise sõnul on selline olukord vaidlematult seaduserikkumine ja lähimal ajal selgitatakse välja, kes selle eest vastutab, vahendab Läti Delfi.

Põhjalikum uurimine ootab aga Rudņevsit. Kursītis leiab, et tema kui oma riigi esindaja rahvusvahelisel tasandil kohta võiks kehtida nõue osata riigikeelt kõige kõrgemal tasemel C1.

„Erinevates klubides võivad sportlased rääkida igasugustes keeltes, aga kui asi puudutab riigi koondist, ei saa riigikeele tase olla alahinnatud,“ ütles Kursītis.

Rudņevs ütles varem ajalehele Diena, et tal ei ole vaja riigikeelt osata, sest Lätis võib suhelda ka teistes keeltes. Pärast seda ilmus Läti jälgpalliföderatsiooni veebilehel Rudņevsi avaldus, milles ta väitis, et ajakirjanikud said tema sõnadest valesti aru.

Läti jalgpallikoondise kapten Kaspars Gorkšs esines peale seda omakorda avaldusega, milles kritiseeris Rudņevsi avaldust teravalt.