Presidendi sõnul on praegu kui kodakondsusseaduse jõustumisest on möödas juba 15 aastat ja sirgunud on uus põlvkond, Läti aga kuulub Euroopa Liitu ning NATOsse, on tsiviilühiskonna nimel hädavajalik muuta seadust ja kaasajastada seda riigi pikaajalisi huve arvestades, kirjutab Läti Delfi.

Zatlersi arvates on sõja ajal või selle järel välismaale sattunud lätlaste suhtes topeltkodakondsuse keeld ebaõiglane, mitte millegagi põhjendatud ja tegu on okupatsiooni tagajärjega.

Seetõttu palub ta tühistada need piirangud neile Läti kodanikele ja nende järeltulijatele, kes perioodil 17. juuni 1940 kuni 4. mai 1990 lahkusid riigist kui põgenikud või olid deporteeritud.

Riigipea märkis, et pärast astumist ELi ja NATOsse Läti piirid avanesid ja paljud kodanikud sõitsid teistesse riikidesse. Riik peab aitama kaasa sellele, et neil säiliks side kodumaaga ja selleks tuleb neil lubada kahte kodakondsust. Zatlers lisas, et selline praktika on olemas enamikus euroliidu riikides.

Varem on seimile läbivaatamiseks andnud oma projekti ka fraktsioon Kõik Lätile ning Isamaale ja Vabadusele/LNNK, mis tegi samuti ettepaneku lubada topeltkodakondsust, kuid mööndustega. Rahvuslaste arvates võib selline õigus olla vaid Šveitsi, Austraalia, Brasiilia, ELi ja NATO kodanikel.