"Me püüame mõista, miks me jääme Eestist maha. Vastus on selline - meie parteisüsteem on jäänud huvigruppide tasemele, nagu see oli 1993. aastal," lausus riigipea BNS-i vahendusel.

President võrdles Läti ja Eesti erakondi ning märkis, et Läti parteid on palju väiksema liikmete arvuga ning seetõttu esindavad nad ühiskonna palju väiksemate segmentide huve. "Kui võrrelda Eestiga, siis sealses parlamendis on ainult neli erakonda, kuid neisse kuulub 43 000 inimest. Meil on seimis viis parteid, kuhu kuulub 12 000 inimest," nentis ta, rõhutades, et Läti erakonnad esindavad seeläbi palju väiksema hulga inimeste huve.

"Meil on 53 parteid. Mida see annab? Nad ei hakka ühiskonna huve esindama. Näiteks on omavalitsustes praegu võimul üks partei, riigitasandil aga teine. Juba see loob iseenesest konflikti. See on küsimus meie demokraatliku süsteemi küllaltki lühikese ea kohta. Kas me jääme parlamentaarseks riigiks või mitte? Kui me ei jätka parteide arendamist, siis kahjuks ei ole meil parlamentaarne süsteem jätkusuutlik. Seetõttu teen üleskutse järele mõelda ja edasi liikuda. Kui parteid ei arene edasi, on vaja leida teisi lahendusi," järeldas Bērziņš.

President tunnistas samas, et pole lihtsat vastust küsimusele, kuidas parandada Läti parteisüsteemi.