Läti president: ka lätlased olid küüditajad

Läti president Vaira Vike-Freiberga tunnistas, et vastutus 1941. aasta massiküüditamiste eest lasub kõigil, kes olid seotud stalinistlike repressioonide süsteemiga.

Brasiilias visiidil viibiv president saatis läkituse Riias toimunud konverentsil „1941. aasta 14 juunil küüditatud laste mälestused” osalejatele, kirjutab Novonews.

Läkituse luges ette presidendi nõunik ajalooküsimustes Antonijs Zunda.

Vika-Freiberga rõhutas, et 1941. aasta 14. juuni küüditamine ei olnud spontaanne aktsioon, vaid vastutus selle eest lasub muu hulgas ka lätlastel. „See oli hästi planeeritud ja pikalt ette valmistatud operatsioon. Küüditamise idee ise lähtus Moskvast, kuivõrd stalinistlik režiim oli taolisi repressioone juba varem teiste rahvaste vastu toime pannud. Kuid nendesse kuritegudesse olid kaasatud ka lätlased. Märkimisväärne osa oli selles Läti kompartei tollasel juhil Janis Kalnberzinšil, siseministril ja rahva hulgas populaarsel kirjanikul Vilis Lacisel, tšekistil Alfons Noviksil, Janis Cinisel, Vikenti Latkovsisel ja teistel,” öeldakse läkituses.

Vike-Freiberga sõnul ei olnud stalinlik terror seotud rahvusega, vaid suunatud „poliitilise ja majandusliku eliidi ning intelligentsi vastu”.

„Kõige raskemalt puudutas küüditamine Läti kulturi- ja haridustöötajaid, iseseisva Läti poliitikuid, ettevõtjaid, diplomaate, ohvitsere jt,” ütles Läti president.

Vike-Freiberga on veendunud selles, et „Nõukogude Liidu okupatsioonirežiim pani toime halastamatu kuriteo läti rahva vastu, kuid see kuritegu ei puudutanud mitte ainult lätlasi, vaid ka rahvusvähemuste esindajaid: juute, venelasi, sakslasi, poolakaid”.