Läti presidendilt oodatakse seimi laialisaatmist

 (6)
Läti presidendilt oodatakse seimi laialisaatmist
Läti president Valdis ZatlersAFP/Scanpix

Läti president Valdis Zatlers on lubanud täna õhtul kell 21 esineda televisioonis erakorralise avaldusega; rahvas ootab, et ta saadaks laiali parlamendi, mis ei andnud korruptsioonivastase võitluse büroole luba läbi otsida seimi liikme Ainars Šlesersi kodu.

„Sellest korruptsioonist räägitakse juba mitu aastat,“ ütles Delfile Riia Stradinši ülikooli õppejõud, eesti juurtega politoloog Veiko Spolitis. Tema sõnul oli praegu huvitav vaadata, kuidas peaprokurör ütles, et „tema ei saa aru, miks rahvasaadikud tegid sellise otsuse" ja ei andnud luba Slesersi kodu läbiotsimiseks.

Läti põhiseadus nimelt sätestab, et selleks on vaja parlamendi luba. Häältega seitse vastu ja 37 erapooletut, ei lubanud seim neljapäeval korruptsioonivastase võitluse bürool läbi otsida seimi liikme Šlesersi kodu.

Selline suhtumine ajendaski Zatlersit tänaõhtust telepöördumist tegema ja põhiseaduse 48. artikli järgi võiks ta algatada seimi laialisaatmise, selgitas Spolitis. Ta kõneles, et Läti seadusandlus on äärmiselt nõrk.

Korruptsioonivastase võitluse büroo on esitanud 46 orderit, et ligi pääseda seimi rahastavatele oligarhidele. „Kui nüüd parlament otsustas selle vastu, siis on arusaadav, miks president teeb telepöördumise,“ lausus Spolitis.

Spolitis märkis, et seimi rahvatoetus absoluutses madalseisus - eurobaromeetri järgi ei ole see küündinud üle kümne protsendi.

Võitlus käib presidendi koha pärast

„Ei saa mainimata jätta, et Zatlersil ei oleks võimalust presidendiks saada, kui praegune olukord jätkub,“ ütles Spolitis. Küll aga on Zatlersil tema hinnangul võimalus võita.

Kui Läti liberaalid ootavad presidendi tänaõhtust esinemist lootusega, et asjad riigis paraneksid, siis võimust võõrastunud inimesed lihtsalt tahavad tugeva käe võimu ehk parlamentarismi lõpetamist, kõneles Spolitis.

Spolitis möönis, et Läti on korrumpeerunud riik. „Parlamendis on esindatud kõik kolm oligarhhi, kes rahastavad parlamendi erakondi,“ rääkis ta. „Mida iganes erakonnad ka ei soovi teha, neid saadab oliharhide vari.“

Uus erakondade rahastamisseadus võeti Lätis küll vastu, aga see hakkab kehtima alles 2012. aastal. Seni kehtiv süsteem näeb erinevalt Eestist ette, et parteisid ei rahastata riigieelarvest, vaid ainult liikmemaksudest ja eraannetustest. Vähesed parteid suudavad neis tingimustes sõltumatuks jääda.

„See ei ole kriis, see on poliitiliste ja struktuursete muutuste jätk,“ sõnas Spolitis Läti olukorda kommenteerides ja meenutas, et tegelikult üks põhjus, miks Läti sattus nii sügavale majanduskriisi, oli poliitiline korrastamatus.

„Praeguseks, kui me vaatame mis toimub, siis see jätkab seda, mida alustas Valdis Dombrovskis, kui ta 2009. aasta aprillis sai peaministriks.“

Kas Läti muutub Põhja-Itaaliaks?

Spolitise sõnul on küsimus, kas Läti jätkab Põhjamaade eestkujul igavat demokraatiat või muutub Põhja-Itaaliaks, kus oligarhid määravad riigis toimuvat.

Kõigepealt tuleb aga ära oodata, mida president tegelikult täna õhtul ütleb, sest see, et ta parlamendi laiali saadab, on Spolitise sõnul alles lootus.

„Ja juhul kui ta ei tee sellist sammu, siis läheb küsimus selle peale, kes saab järgmiseks Läti presidendiks,“ kõneles Spolitis.

Juba 2. juunil toimuvatel valimistel on kaks rivaali – ametis olev Valdis Zatlers ning Roheliste ja Põllumeeste Liidu ja Läti Seimi liige, Lätis suurimat pensioni saav oligarh, Andris Bērziņš.

See omakorda tekitab küsimuse olemasoleva koalitsiooni püsimajäämises, sest Läti seaduste järgi määrab peaministri president.