Läti politsei kontrollib seimisaadiku kodakondsuse seaduslikkust
Julgeolekupolitsei ülema abi Kristīna Apse-Krūmiņa ütles reedel BNS-ile, et mullu sai julgeolekupolitsei veel enne erakonna Kõik Lätile! saadiku Visvaldis Lācise avaldust ühe teise inimese teate, milles paluti kontrollida Kravcovsi kodakondsuse saamise seaduslikkust.
Julgeolekupolitsei viis läbi kontrolli seaduses kehtestatud korras ning andis avalduse esitajale, kelle nime ei avaldata, vastuse.
Nüüd toimub kontroll Lācise avalduse põhjal.
Seadusandja ütles BNS-ile, et pöördus kirjalikult ka riigikeele keskuse keelekontrolli osakonna juhataja Antons Kursītise poole, kellega kavatseb võtta ühendust tuleval nädalal, palvega kontrollida, kui hästi Kravcovs läti keelt valdab.
Kursītis ütles omakorda BNS-ile, et riigikeele keskus ei hakka kiirustama Kravcovsi kontrollimisega.
„Võivad tekkida probleemid, võidakse keelduda, kuna meedias on juba kõlanud, et ta keeldub, ent me ei ole kohtunud. Haldusõigusrikkumiste koodeksis on kavas muudatused, mis näevad keeldumise korral ette karistust, ent muudatused on veel väljatöötamise protsessis,“ selgitas Kursītis.
Ta lisas, et hinnates olukorda Kravcovsi ümber, oleks parem oodata, lisades, et on „ erinevaid variante“ ning et Riigikeele keskus kontrollib olukorda.
Kursītise sõnul on keskus ühenduses parlamendikomisjoniga, mille liikmeks Kravcovs on – eelarve- ja rahanduskomisjoniga.
Kravcovs pole ei komisjoni ega ka seimi plenaaristungitel seni kuuldavale toonud ühtegi sõna.
Küsimusele, miks inspektorid ei saa minna seimi ja lihtsalt kontrollida, kuidas Kravcovs riigikeelt valdab, vastas Kursitis, et võivad.
„Ent siis on maksimaalne trahv umbes 50 latti, mis võidakse kohe keskuse direktori juures vaidlustada, ning siis on kohtud ning kõik see jääb venima 2,5 aastaks. Parem on veidi oodata, teha kõike põhjalikumalt ning siis on tulemus ühiskonna jaoks parem,“ selgitas ta.
Kravcovs sai Läti kodakondsuse naturalisatsiooni korras 2005. aastal. Naturalisatsioonieksami läbis ta riigi põhjaosas Valmiera regiooni naturalisatsiooniametis. Sel ajal juhtis ametit Elmars Kokins, kes 2005. aasta sügisel vahistati, süüdistatuna pistisevõtus ja võimu kuritarvitamises.
