Läti poliitikud: riigiisad ärgu vene keeles rääkigu

Mitmed Läti Seimi saadikud on võtnud teravalt sõna vene keele kasutamise kohta ühiskonnas ning leiavad, et selle kasutamist peaks vähendama eelkõige poliitikud, kes annavad oma käitumisega halba eeskuju.

Läti erakonna Uus Aeg (Jaunais Laiks) liige Dans Titavs arvab, et riigiisad ei peaks avalikult kasutama vene keelt, kuna see annaks Läti rahvusvähemustele „eksitavaid signaale”.

„Miks meie peaminister Ivars Godmanis ja president Valdis Zatlers võtavad endale õiguse vene keeles rääkida? See viib alla riigikeele maine,” rääkis Titavs intervjuus ajalehele Latvijas Avīze.

„Kui ma oleks venelane ja kuuleks oma kõrvadega kuidas president räägib vene keeles, siis ma mõistaks seda kui vihjet — milleks õppida läti keelt, kui kõik on niigi hästi!” oli Uue Aja esimehe Einars Repše nõunik ärritunud.

Titavsi arvates on Läti poliitikute põhimõttekindluse puudumise pärast mõned ebalojaalsed isikud juba saavutanud kõrged kohad suure riikliku tähtsusega institutsioonides nagu mitmed Riia linnavalitsuse komisjonid ja Riia vabasadam.

Varem on selliste väljaütlemistega juba esinenud Läti Seimi kuuluva Rahvaerakonna (Tautas Partija) saadik Jānis Lagzdiņš, kes tunnistas, et tal on valus vaadata kuidas pärast liitumist Euroopa Liiduga on lätlased muutunud rahvuslikes küsimustes selgrootuteks, kirjutab Läti DELFI.

„Ka meie poliitikud ja kultuuritegelased ei anna oma käitumisega head eeskuju. Ausalt öeldes on mul häbi kui seimisaadikud ja ministrid suhtlevad Vene ajakirjanike ja lihtsalt venekeelsete inimestega vene keeles,” tunnistas Lagzdiņš.

Rahvaerakonna saadiku arvates on riigis väljakujunenud ebanormaalne olukord, kus lätlased on suhtlemisel mittelätlastega igal võimalusel valmis venekeelsele suhtlusele üle minema.

„Rahvustevahelise suhtluse keeleks on muutunud vene keel. Ja sellele oleme me ise kaasa aidanud — alates kojamehest ja lõpetades peaministriga,” märkis Lagzdiņš.

Seimisaadik rõhutas, et ta ise läheb vene keelele üle vaid siis kui tema poole pöörduvad vanainimesed, sest keel ei peaks olema „rahvustevahelise vaenu sütitamise vahendiks”.