Ning seda hakatakse tegema korduvalt aastakümnete jooksul ning võimalik, et võlga aga ei makstagi kunagi tagasi, ennustas Uue Aja fraktsiooni juht Dzintars Zaķis telekanali PRO100TV saates „Kirglik ülekuulamine" .

Seimisaadik on veendunud, et Lätil ei õnnestu kunagi oma võlad ära õiendada, veel enam - Zaķise sõnul pole sellest ka midagi hullu.

„Arvan, et me ei maksa seda laenu tagasi mitte kunagi. Ja nii hakkavad kõik riigid elama. See on normaalne," väitis poliitik ja lisas, et enamik Euroopa riike elab välisvõlaga. „Mitte keegi ei tagasta - näidake mulle, kas või ühte sellist riiki," ütles Zaķis.

Tema sõnul võib välisvõlga vähendada samm-sammult. Positiivset efekti annab inflatsioon, mis on iseloomulik igale normaalsele majandusele, nagu ka SKP kasv.

Rahvasaadik lisas, et isegi kui Läti kasutaks täielikult antud hiigellaenu ära, moodustaks tema välisvõlg ikkagi 60 protsenti sisemajanduse koguproduktist.

Ka Eesti on lubanud Lätile laenu anda. 100 miljoni eurone ehk 1,56 miljardi kroonine laen väljastatakse lõunanaabritele aasta teisel poolel ning turutingimustel.

Paberid valmistavad ette rootslased, sest see moodustab osa ühisest abipaketist Põhjamaadega. Leping sarneneb sellega, mille alusel Põhjamaad andsid laenu Islandile.

Lätlased ootavad Eestist abi, samas ka kadestavad meid. Näiteks Läti tööandjate liidu peadirektor Elīna Egle kurtis hiljuti, et Eesti üleminek eurole raskendaks Lätil välisinvesteeringute hankimist. “­Rahvusvaheliselt paistab meie riik nõrgem ja vähem stabiilne,” tõdes ta.