Läti põhiseaduskohus tunnistas hariduse andmise ülemineku läti keelele põhiseadusele vastavaks

Läti põhiseaduskohus tunnistas täna vähemusrahvustele hariduse andmise ülemineku riiklikes ja munitsipaalkoolides läti keelele põhiseadusele vastavaks. Otsus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

Põhiseaduskohus viitas sellele, et vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioon näeb ette, et igal inimesel on õigus õppida oma emakeeles. Millises mahus riik seda õigust realiseerib, ei ole aga sätestatud – konventsioon jätab riikidele õiguse selle üle ise otsustada. Peamiselt domineerib Euroopas hariduskeelena riigikeel koos mõnede ainetega emakeeles, teatas kohus. Sealjuures ei tohi õigus õppida emakeeles segada riigikeele omandamist, vahendab Läti Delfi.

Läti põhiseaduskohus leiab, et haridusseaduse parandused järgivad rahvusvähemuste õigusi nii põhihariduses kui ka gümnaasiumis. Vene keel on Lätis iseennast taastootev, samas peavad rahvusvähemused oskama riigikeelt sellisel tasemel, et saaksid osaleda täisväärtuslikult demokraatliku ühiskonna elus, kasutades seda keelt.

Kohus võttis oma otsuses arvesse rahvusvaheliste organisatsioonide muret, aga nagu viitas ka Läti volinik, neil ei ole kogu informatsiooni olukorra kohta Lätis, öeldakse kohtuotsuses. Kohus võttis ka arvesse Läti ajaloo ja riigi rahvusliku koosseisu muutumise Nõukogude okupatsiooni ajal.

Hagi esitas kohtule erakond Kooskõla, mis leidis, et seaduseparandused, mis „likvideerivad kakskeelse hariduse keskkoolis ja kitsendavad järsult vähemuskeelte kasutamist põhikoolis”, on põhiseadusevastased.