Läti: piirileppe eest gaasielektrijaam?

 (21)

Läti võib saada Venemaaga sõlmitud piirilieppe eest „autasuks” 400 megavatise gaasielektrijaama.

Elektrijaama projekt on peaaegu valmis, ütles Itera Latvija juht Juris Savitsiks Telegrafile.

Tõenäoliselt on selliste arengutega seotud parandusettepanekud elektrienergiat puudutavas seadusandluses, millega nähakse ette, et 2012. aastaks tuleb Läti enda territooriumil toota vähemalt 80%, 2016. aastaks aga 100% üldiselt tarbitavast elektrienergiast. Praegu kindlustab Läti endale ise elektrienergiat 60-70% ulatuses, tarbimismahud aga kasvavad 5-10% aastas.

Seni ei ole katsed Läti energeetilist iseseisvust tugevdada väljunud avaliku diskussiooni raamidest.

Majandusministeeriumi energeetika osakonna andmeil on praegu Läti elektrienergia defitsiidi suuruseksumbes 500 megavatti. See korvatakse Venemaalt, Leedust, Eestis ja Skandinaaviast imporditava elektri arvelt. Aga kuna 2020. aastaks kasvab defitsiit prognooside kohaselt 1200 megavatini ja Läti võib jääda ilma oma tänastest varustajatest, siis on probleem terav.

Energeerikaosakonna direktor Ugis Sarma selgitas, et uue elektrijaama ehituse juures on Lätil kaks valiku — kas toota elektrienegiat söe või gaasi baasil. Sütt kasutava elektrijaama ehitus nõuaks 5-7 aastaks, gaasiprojekt valmiks 2-3 aastaga. Ajafaktor mängib ag ekspertide arvates praegustes tingimustes suurt rolli. 2009. Aastal sulgeb Leedu Ingnalina tuumaelektrijaama, aga uue tuumaelektrija ehitus ripub võimalike partnerite vaheliste vastuolude tõttu õhus. Lätil ei jää üle muud, kui kas suurendada imporditava elektri koguseid või omaenda tootmist.

Ka valitsusringkonnad on energiaprobleemi tunnistatud. Uutes seadusparandustes on aga huvitav nüanss. Määrates seaduses kindlaks täpsed ja seni ilmselgelt saavutamatud normid, teeb peaminister Aigar Kalvitis ettepaneku: kui süsteemi operaatori (st Latvenergo) järjekordselt teatab, et riik ei jõua graafikule kohaselt valmis, siis võib anda projektile erilise kiiruse ja lubada operaatoril sõlmida leping konkreetse potentsiaalse investoriga ilma konkursi ning muude sarnaste aeganõudvate protseduurideta.

Telegrafi allikad oletavad, et selline lobiöö gaasiprojekti heaks on seotud Aigar Kalvitise kevadise Moskva-visiidiga, kus piirileping allkirjastati. Tookord kohtus peaminister ka Gazpromi juhtkonnaga, ehki ametlikult öedi, et juttu tehti vaid rutiinsetest küsimustest ja läti gaasihoidla võimalikus osalusest Põhja-Euroopa gaasijuhtmes.