Samuti tõrjus Kalnmeiers väiteid, et läbiotsimised olid seotud presidendivalimistega, teatab BNS.

„Minu arvates ei ole alust arvata, et siin oli mingeid poliitilisi alltekste, kuna 25. mail ei kavatsetud neid läbiotsimisi korraldada. Sanktsioon selliseks tegevuseks saadi alles 24. mail ning kulus aega nende ettevalmistamiseks,“ sõnas ta.

Peaprokurör lisas, et KNAB ei saanud ette näha, kas kohtunik need sanktsioonid kinnitab, kuna on olnud piisavalt palju juhtumeid, kui nende andmisest on keeldutud.

„Kohtuniku otsuseta on sedalaadi tegevuse läbiviimine võimatu. 24. mail saadi need load ning samaaegselt laekusid ajalehe NRA ajakirjanike küsimused, kes soovisid teada, kas valmistatakse ette mastaapseid läbiotsimisoperatsioone. Oli selge, et oli aset leidnud tõsine infoleke, ning edasine viivitus võinuks ootamatuse puudumise tõttu rikkuda oodatud tulemused. Seetõttu otsustas KNAB tegutseda kohe, ning sellega on selgitatav üksjagu momente, mis on iseloomulikud kiirustamisele ning võimaluse puudumisele korralikult valmistuda,“ selgitas ta.

„Nüüd küsivad mitmed poliitikud, miks KNAB ei pöördunud seimi poole ettepanekuga korraldada läbiotsimine Ainārs Šlesersi korteris kohe hommikul. Ent seda isegi ei kavatsetud 25. mail teha. Nii et siinkohal ei käi kindlasti jutt eesseisnud presidendivalimiste sihipärasest mõjutamisest,“ lisas peaprokurör.

Vastuseks otsesele küsimusele, kas läbiotsimised on seotud poliitiliste sündmustega, toonitas Kalnmeiers kategooriliselt: „Ei! Õiguskaitseorganitel on keelatud poliitikasse sekkuda.“

Peaprokurör lisas, et meedias arutatakse poliitikute mõju õiguskaitseorganitele, ent tema hinnangul seda pole.

„Selliseid väiteid ringleb väga ulatuslikult. Võin vastata ainult enda nimel – alates peaprokuröri ametisse astumisest, veidi vähem kui aasta tagasi, pole ükski poliitik mind üritanud mõjutada. Minu otsuseid pole kunagi sündinud poliitikute otsese mõju all,“ kinnitas ta.