Läti paiskab homme plahvatusliku osa oma KGB-arhiividest avalikkuse ette
Avalikkuse ette jõuavad nii KGB dokumendid, seletuskirjad, telefonikataloogid kui ka KGB töötajate nimekiri. Lisaks avaldatakse kaastööliste nimekiri.
Avaldatavas nimekirjas on ligi 4300 KGB agenti 25 000-st ja andmeid on aastaist 1953-1991. Enamik neist pärineb siiski 1980ndate lõpuperioodist. KGB hoonest kätte saadud arhiiv on kindlasti ebatäielik, sest selle korstnast tõusis päevade kaupa musta suitsu, enne kui iseseisvusmeelsed jõud maja üle võtsid.
KGB värvatute isikukaartidel on kirjas nende nimi ja perekonnanimi, sünnikoht, aadress, töökoht, rahvus, haridus, agendinimi ja muud infot. Siiski ei saa sealt teada, kas nimekirja kantud isik tegi KGB aktiivselt koostööd või mitte ja kas ta kanti sinna vastu tahtmist või oma soovil.
Rahvusarhiivi juhtkond on huvilisi juba hoiatanud, et enamik dokumente on kirjutatud käsitsi ja need on venekeelsed. Järgmise aasta 1. maist hakkab Läti avaldama teisigi KGB materjale.
Dokumendid laetakse üles riigiarhviivi kodulehele ja neile saab otse ligi ka aadressil kgb.arhivi.lv.
Need, kes soovivad failidele juurde pääseda, peavad end eelnevalt registreerima, et neid saaks võimaliku andmekaitserikkumiste korral tuvastada, kirjutab Läti rahvusringhääling.
Lätis püüti KSB arhiive avaldada juba 1990ndatel ja 2000ndatel, kuid erinevatel põhjustel õnnestus see alles nüüd.
Materjale näinud allika teatel leiab homme päevavalgust nägevast KGB agentide nimekirjast 36 ülemnõukogu liiget 138-st, kes hääletasid Läti iseseisvuse taastamise poolt. Nende nimed pole seni avalikkusele teada.
Lätis on ainult mõned inimesed avalikult tunnistanud, et olid KGB agendid. Nende hulka kuulub endine Läti ülikooli direktor Ivars Lācis, orientalistikaprofessor Leons Taivans ja poeet Jānis Rokpelnis. Kõik kolm on väitnud, et ei käinud teiste inimeste peale kaebamas ja kollaboratsioon oli neil lihtsalt ainus viis oma huvialal karjääri teha.
