“See ei ole vajalik mitte üksnes sõjaliseks otstarbeks, vaid ka tsiviillendude ohutuse tagamiseks,” ütles pressiesindaja Airis Rikvelis.

Radar, mille seirekaugus ulatub 400 km sügavusele Vene õhuruumi, on oluline osa Läti NATO-ga liitumise ettevalmistustest. Kutse allianssi saadi möödunud aasta novembris Praha tippkohtumisel.

Kolmemõõtmeline TPS-117 radar paigutatakse Vene piirist 40 km kaugusel asuva Audrini küla lähistele vaatamata sellele, et ümberkaudsed elanikud kogusid möödunud aastal radarist tingitud ohtudele viidates 20.000 allkirja selle paigutamise vastu.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja kaitses valitsuse otsust.

“Meie veendumus (radari ohutuses) põhineb teiste riikide, nagu Saksamaa, kogemustel, kus elumajad asuvad otse selliste radarite kõrval — Audrinis on majad kaugel eemal,” ütles Rikvelis.

Ta lisas, et valitsus kaalub kohalike inimeste tervise jälgimist. Hiljuti lähetati rühm elanikke Saksamaale sealsete radarite tööd vaatama.

Arvamusküsitlused näitavad, et radari tulevase asupaiga Ida-Läti valdavalt venekeelsed elanikud on enamuses NATO-ga liitumise vastu. Läti NATO-sse astumist kritiseerib jätkuvalt ka Moskva.

Läti ostab radari USA kompaniilt Lockheed Martin umbes kaheksa miljoni lati (14,1 miljoni euro) eest. Tööle peaks see hakkama tuleval suvel, moodustades koos Eesti ja Leedu radaritega ühise seirevõrgu.